Eesti kommunikatsioonijuhtide Liit avalikustas Kommunikatsioonitegu 2018 finaali jõudnud projektide nimed ja nende tegijad.

21. märtsil kell 14.00-16.00 on turundussündmuse Passwordi programmis Kommunikatsioonitegu 2018 finalistide paneel, kus esitletakse kõiki konkursi finaali jõudnud projekte ja kampaaniaid. Võitjad kuulutatakse välja sama päeva õhtul Passwordi galal.

Kommunikatsioonitegu 2018 konkursi finaalis võistleb 12 tööd kolmes kategoorias:

 

AVALIKU SEKTORI KATEGOORIA FINALISTID

EV100 juubeliaasta lõpupidu „Sajaga edasi, Eesti!“ (Riigikantselei)

foto_kaupo_kikkasEesti Vabariik 100. sünnipäevale pani ilusa punkti üle-eestiline EV100 juubeliaasta lõpupidu „Sajaga edasi, Eesti!“, mis toimus 31. detsembril 2018 samaaegselt 16 linnas üle Eesti. Kokku osales üritusel hinnanguliselt 69 000 inimest, sellele ehitas oma aastavahetuse saateprogrammi ka Eesti Televisioon. Üritus muutis ettekujutust sellest, kuidas võiks avalikus ruumis ühiselt aastavahetusi tähistada. Kõikides linnades toimus korraldatud programm, kaasatud parimad artistid alates Jarek Kasarist kuni 2QuickStartini, presidendi aastavahetuse läkituse ühine kuulamine ja aegade suurim hümni ühislaulmine.

 

Tehnikaülikool 100 (TalTech)

taltechTallinna Tehnikaülikooli 100. juubeli kommunikatsioonitegevuste eesmärk oli pakkuda suuri emotsioone. Olulisel kohal oli ürituskommunikatsioon ning laiem fookus TalTechi ja selle liikmete ajaloolistele, tänastele ning homsetele saavutustele. Mõjukamateks sündmusteks olid kontsertlavastus „Tulevik algas eile“, mis tipnes ülikooli uue lühinime TalTech lansseerimisega, rahvusvaheline „TalTechDigital visioonikonverents – digituleviku teejuht“, kus esitleti teadlaste ja tudengite loodud Iseautot, ning „Linnakupidu“, mille kõrghetk oli amfiteatri avamine juubeliks loodud rock-ooperiga „Neli tilka digitaali“. TalTechi juubelipidustustest said osa ca 60 000 inimest ning ülikool paistis 2018. aastal avalikkuses silma rohkem kui kunagi varem.

 

Kingime Eestile juubeliks 100 000 uut geenidoonorit (Tervise Arengu Instituut/Geenivaramu)

geeniproovidEesti Vabariigi juubeliaastal seisid Geenivaramu ja Tervise Arengu Instituut silmitsi väljakutsega kaasata vähem kui aastaga geenipanka 100 000 eestimaalase andmed. Arvestades, et mujal maailmas pole midagi taolist nii lühikese aja jooksul varem tehtud ja aega planeerimiseks ning kõikide vajalike süsteemide ettevalmistamiseks praktiliselt polnud, võis seda nimetada pea võimatuks ettevõtmiseks. Kampaaniaga saavutati enam kui 600 kajastust Eesti kohalikus meedias. Ületati rahvusvaheline uudiskünnis – projekti kajastasid näiteks New Scientist, Daily Mail,  Guardian, The Independent. Valmisid dokumentaalfilmid ja teleuudised Hollandi rahvustelevisioonis, Soome TV3-s, Rootsi ja Läti TV-s. Aasta lõpuks koguti 105 000 geeniproovi ning Vabariigi Valitsus otsustas projektiga jätkata, eraldades vahendeid veel 50 000 geenidoonori kaasamiseks 2019. aastal ja taotledes Euroopa Regionaalarengu Fondist vahendeid geeniinfo meditsiinis kättesaadavaks tegemiseks vajalike IT-süsteemide väljaarendamiseks.

„Septembris ei jooks” (Tervise Arengu Instituut/PR Concept/Utopia)

„Septembris ei jooks“ kampaania eesmärgiks oli hoogsa ja atraktiivse eestvedamisega alkoholivaba kuu mõjude proovimisele kaasa tõmmata võimalikult suur hulk inimesi. Kui aasta varem võttis aktsioonist osa 22000 inimest, siis sel korral oli eesmärk saada neid neljandiku võrra enam. Et kuu aega päris karskena võib tunduda paljude jaoks hirmutava väljakutsena, siis tahtsime olla võimalikult julgustavad ja innustavad. Tunnustada neid, kes proovivad ja innustada neid, kes tunnevad kiusatust katkestada.
Loovidee:  Eijooks ehk alkoholivaba maraton, milles osalema oli kutsutud igaüks: kas tegeliku proovijana või siis fännina, kaasaelajana, ergutajana. Nimetasime selle aktsiooniks “Septembris eijooks” ja agiteerisime inimesi sellega liitudes end proovile panema. Liitunuid valmistas alkovabaks maratoniks ette, ning ergutas ning aitas terve kuu jooksul finišini rajal hoida innukas ja humoorikas personaaltreener Luule Komissarov. Oma lugusid ning muljeid jagasid kampaaniaga liitunud ning aktsiooni toetasid ettevõtted-organisatsioonid.
Tulemused: 28 000 inimest liitus aktsiooniga, 38 000 külastas kodulehte, 7000 inimest näitas oma osalust Facebooki kaudu.

ERASEKTORI KATEGOORIA FINALISTID

Coop Sula lansseerimine (Coop/Agenda PR)

Coop Sula teenuse turule toomine muutis sularaha maapiirkondades varasemaga võrreldes oluliselt paremini kättesaadavaks ja andis Coop Panga klientidele erilise eelise – nad saavad sularaha ilma lisatasuta välja võtta kõikide 350 Coopi kaupluse kassadest üle Eesti.
Kampaania tulemused: Üle 50 meediakajastuse ja teenuse populaarsuse pidev kasv. 2018. aasta lõpuks tehakse igas kuus keskmiselt 23 000 sularaha väljavõtmise tehingut, neist enim piirkondades, kus pangaautomaat puudub. Positiivne tagasiside klientidelt ja olulistelt sidusrühmadelt. Probleemi teadvustamine, tunnustamine ja lahenduste pakkumine ka konkurentide ning teiste ettevõtete poolt. Positiivne mõju Coop Panga tuntusele eristuva eestimaise pangana – Coop Pank võitis aastaga juurde 9000 uut klienti ja kolmekordistas kasumi, panga laenuportfell kasvas 37% ja hoiused 22%.

Postkastitalgud (Omniva/Teeme Ära)

Eesti külad on täis aastakümnete vanuseid üksikuid postkaste, mis ei taga enam saadetiste turvalisust, raskendavad kirjakandja tööd ja on ka silmale koledad. Teeme Ära talgupäeva raames kutsusime kogukondi asendama oma vanad postkastid grupikastidega. Panime välja 300 tasuta grupikasti, kogukonna ehitada jäi kihelkonnavärvides alus. Kommunikatsioon käis käsikäes talgupäeva sõnumitega. Sõna levitasime üleriiklikus ja kohalikus meedias, lisaks Instagramis ja Facebookis. Olulised saadikud olid külaseltsid ja kohalikud talgujuhid, kelle ülesanne oli leida grupikastile sobiv asukoht, selgitada võimalikud liitujad ning korraldada paigaldus.  Paralleelselt postitasid kirjakandjad vahetamist vajavatesse postkastidesse üleskutseid Postkastitalgutega liitumiseks. Projekt oli osa EV100 kingitustest Eestile: nägus avalik ruum ja rahvusliku kultuuripärandi toomine igapäevaellu. Uue ja korraliku postkasti sai 2030 majapidamist, kõik grupikastid anti välja juba nädalaid enne talgupäeva. Talgupäeval jagasid talgulised oma tegemisi Instagramis, Facebookis ja Youtube´is ning siiani saavad kihelkonnavärvides postkastid märkimisväärset tähelepanu nii meedias kui sotsiaalmeedias, rääkimata pilkude püüdmisest igapäevaelus. Ja last, but not least: üksikute postkastide asendamisest grupikastidega suurenes kanderingide efektiivsus ja postikande kiirus.

Prisma 24/7 avamise kommunikatsioon (Prisma/Dalton)

Tegemist oli tundliku teemaga, sest võis oodata negatiivseid avalikke reaktsioone seoses vajadusega olla inimestel tööl ka öisel ajal, sest väike osa elanikkonnast on sel teemal tundlik ning tänu sotsiaalmeediale suudab end teha häälekaks.
Kampaania tulemused: 2018. aasta veebruaris pälvis Prisma Sikupilli hüpermarket ööpäevaringsest avamisest rohkem teenitud meedia tähelepanu ilmselt vaid Eesti Vabariigi 100. sünnipäev. Saavutasime  120+ kajastust (sh live-ülekanne ööpoest, teleintervjuud pärast 23.00) ning  Facebooki postitustel oli 400 külastajat 1. ööl, 700 külastajat 2. ööl ja esimese kuu keskmine 500.

SEB – finantstehnoloogia ettevõte (SEB)

SEB kehtestas end möödunud aastal tehnoloogia ja innovatsiooni vedurina Eesti pangandusmaastikul. Sisulise töö kõrval on olulist rolli mänginud kommunikatsioon, millega toodi meediamaastikul tavakasutusse uusi mõisteid, nagu näiteks avatud pangandus, aga anti ka konkreetne, arusaadav ja reaalne sisu koostööle fintech’idega, riskiinvesteeringutele Eesti iduettevõtete maastikul, SEB Kasvuprogrammile, Lighthouse koostööprogrammile, noorte innovatsioonilaborile ning lisaks käivitati ka tehisintellektil põhinev ärimentor Growby, mis toetab Eesti ettevõtteid nende kasvuambitsioonides. Kõigile nendele koostöövormidele on materiaalse platvormi andnud SEB peahoones avatud SEB Innovatsioonikeskus, mis võõrustab üritusi, koolitusi ja häketone.

Tegevuste, sõnumite ning formaatide kombinatsioonil põhineva strateegilise töö tulemusena esineb SEB meediamonitooringutes kõrge sagedusega, kuid veelgi olulisem on SEB-ga seonduvate sõnumite sisu. Lisaks tavaklientidele on SEB võtnud tugevalt fookusesse ärikliendid ning Eesti ettevõtluskeskkonna arendamise ja seda kogu spektri ulatuses alustades iduettevõtetest lõpetades põllumajandussektoriga. SEB on ennast kujundanud eeskõnelejaks innovatsioonis, digitaliseerimises, automatiseerimises, finantstehnoloogias ja iduettevõtete toetamisel – valdkondades, mis määravad meie homse majanduskeskkonna ja konkurentsivõime.

Tallink Grupi kingitus Eesti Vabariigile (Tallink Grupp)

Hoidsime Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks tehtava kingituse ideed korraldada Eesti hümni maailma esmaettekanne laeva udupasunatel saladusena kuni 24. veebruarini, jagasime vaid infokillukesi selle kohta, et midagi põnevat on sadamas ettevalmistamisel ja sünnipäeval tulemas. Eelneval päeval tegime Tallinna Sadamas udupasunate peaproovi, levitasime pressiteadet peaproovi ja põneva sünnipäevakingituse ettevalmistuse kohta ja andsime eksklusiivse intervjuu ja ligipääsu kingitusele ERR saatele Ringvaade, mis oli eetris sünnipäeva eelõhtul, kuid milles samuti säilitasime tegeliku kingituse salapära.  24. veebruariks valmistasime koostöös videopartneriga ette kingituse video, mida levitasime sotsiaalmeedias, online uudisteportaalidele ja telekanalitele 24. veebruari pärastlõunal. Lisaks kajastas kingitust 24. veebruari hommikul kell 10.00 otse-eetris Postimehe veebis koostöös ERR-ga. Tulemuseks oli Tallinki kingituse meediakajastus kõigis Eesti peamistes meediakanalites, nii trükis, online’is, teles kui raadios. Lisaks Tallinki enda ametlikule videole, mis on tänaseks Tallinki üks populaarsemaid Facebooki postitusi läbi aegade, levisid sotsiaalmeedias orgaaniliselt inimeste enda filmitud videod, mille ulatus ületab sadu tuhandeid vaatajaid. Tallinki kingitus oli ainus erasektori ettevõtte sündmus, mida kajastati 24. veebruaril 2018 ERR-i peamistes õhtustes Aktuaalse Kaamera uudistes lisaks olulistele riiklikele päevasündmustele. Lisaks näidati Tallinki enda poolt filmitud videot kingitusest täispikkuses vahetult pärast Vabariigi Presidendi piduliku sündmuse otseülekande lõppu ERR-is.

Tallinna Sadama IPO  (Tallinna Sadam/Hamburg ja Partnerid)

Tallinna Sadam oli esimene riigiettevõte Eestis, kes sel sajandil börsile läks. Skandinaavias on aktsiate esmase emissiooni viimastel aastatel ette võtnud vaid mõni üksik riigiettevõte, Baltimaades mitte ükski.  Tallinna Sadama IPO-st kujunes Balti ja Skandinaavia piirkonna üks edukamaid IPO-sid – ettevõtte aktsiat märkis 1% elanikkonnast ehk ligi 14 000 jaeinvestorit. Tallinna Sadamast sai suuruselt teine börsifirma Eestis ning selle aktsia oli 2018. aastal börsil suurim tõusja – kui börsiindeks OMXT langes -6,4%, siis Tallinna Sadama aktsia kasvas +20%.  Eesti valitsus on andnud järgmisele riigiettevõttele Enefit Green ülesande hakata  ette valmistama IPO-t.

KOLMANDA SEKTORI KATEGOORIA FINALISTID

Üleriigiline sanditamiskombestikku taaselustav sanditamisfestival  „Hakkame santima!“ (Eesti Folkloorinõukogu/ Rahvakultuuri Keskus)

„Hakkame santima!“ puhul oli tegu aktsiooniga, mille eesmärk oli Eestitki tabanud Halloweeni vaimustuse kõrval  tõsta esile ja aukohale tagasi Eesti oma sanditamiskombestik ja kutsuda üles eestlasi ühiselt mardisanti jooksma.
Rahvusvaheline festival „Hakkame santima“ toimus 2018. aastal 8. novembrist 12. novembrini.  Festivali põhiprogrammile eelnesid koolitused erinevates maakondades 18. septembrist kuni 31. detsembrini 2018. Kokku toimus üle Eesti 32 koolitust, keskmiselt osales igal koolitusel 20 inimest. Koolituste eesmärk oli pakkuda lisateavet mardikombestiku taustast ja valmistada huvilisi ette mardisandi jooksmiseks. Koolituste korraldamise eest seisis hea aktsiooni maakonna kuraator. Festivali raames: Eksperdid viisid läbi 32 mardisandijooksmiseks ettevalmistavat koolitust, toimus 17 mardipidu, anti välja üks mardi- ja kadrikombestiku trükis, valmis  neli kuni 10-minutilist õppevideot, valmis mardisandiks riietumise inspiratsiooni-fotovihik, leiunurgad sanditamisriiete soetamiseks Sõbralt Sõbrale poodides ja Uuskasutuskeskustes jne.  Eestisse kutsuti külla ka mõned folkloorirühmad teistest riikidest, et näidata sanditamise tava ülemaailmset olemasolu ja panna meie mardi- ja kadrisante kõrvuti Euroopa sanditajatega, toimus rahvusvaheline sanditamiskonverents. Aktsiooni lõpetuseks toimus kogumiskonkurss „Märka marti!“, kuhu  laekunud videoid, fotosid ja lugusid sai hinnata rahvahääletusel, kus selgusid võitjad. “Hakkame santima!” toimus Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 ühe sündmusena.

Maailmakoristuspäev 2018 (Maailmakoristuspäev/Agenda PR)

Maailma ajaloo üks suurim kodanikualgatus, alguse saanud ja juhitud Eestist. See oli ellu kutsutud suure kommunikatsiooniprojektina, mille eesmärk oli juhtida tähelepanu ülemaailmsele prügiprobleemile ja kutsuda ühel ja samal päeval maakera puhtamaks koristama korraga vähemalt 150 riiki. Eesmärk ületati – koristuspäevast võttis osa 17,8 miljonit inimest 157 riigist.
Tulemused: Kokku koguti hinnanguliselt vähemalt 88 500 tonni prügi, kõige rohkem plastikut ja klaasi. Ligikaudu 15% kokku kogutud prügist saadeti taaskasutusse Meediakajastused Meedia ja sotsiaalmeedia kajastusi 33 400, kogu reach 113,8 miljardit. Twitteri märkimisi 2,5 miljonit sealjuures reach 15 miljonit. Eestis oli kajastuste arv 7.-23. septembril 345.

KOMMUNIKATSIOONITEGU 2018 KONKURSIST

Kommunikatsioonitegu konkurssi korraldab EPRA alates 2000. aastast eesmärgiga selgitada välja aasta parimad kommunikatsioonivaldkonnaprojektid ja kampaaniad ning tunnustada seeläbi nende tegijaid.

Konkursile laekus 20 tööd, nende hulgast valis finalistid välja žürii koosseisus Margus Mets (žürii esimees), Aive Hiiepuu, Aune Past, Aleksandra Moorast, Annela Laaneots, Lauri Linnamäe, Liina Liiv, Inga Bowden, Evelin Allas, Kaja Sepp, Krista Must. Žürii hindab konkursil osalevate tööde puhul nende eesmärgipärast tulemuslikkust, leidlikkust, lahenduse uudsust Eestis, mõju kommunikatsioonisektorile ning vastavus suhtekorralduse headele tavadele.

Kommunikatsioonitegu 2018 finalistide esitlus toimub 21. märtsil kell 14.00-16.00 turundussündmuse Password raames. Võitjad kuulutatakse välja sama päeva õhtul Passwordi galal.

EPRA ehk Eesti Kommunikatsioonijuhtide Liit on 1996. aastal asutatud erialaliit, mis koondab ainsa organisatsioonina Eestis kommunikatsioonivaldkonnas töötavaid inimesi. EPRAsse kuulub üle 100 kommunikatsioonivaldkonnas töötava inimese avalikust sektorist, äriettevõtetest, mittetulundusorganisatsioonidest ning kommunikatsioonifirmadest. Liit korraldab kommunikatsioonieriala sisest infovahetust ja üritusi ning aitab kaasa eriala populariseerimisele ja professionaalsuse tõstmisele. EPRA on rahvusvahelise erialaorganisatsiooni Global Alliance for Public Relations and Communication Management ning Eesti Vabaühenduste Liidu liige.


Varasemate aastate laureaadid

2017

Kampaania “Papsiga kodus!” – avaliku sektori kategooria auhind, Sotsiaalministeerium

SEB pensioniblogi “Elu pensionäri kingades” – eraksetori kategooria auhind, SEB

Eesti EL Nõukogu eesistumise kommunikatsiooniprojekt – aasta suurprojekti eriauhind, Riigikantselei

Omniva #sotsiaalmeediasiseveebiks kampaania – sisekommunikatsiooni eriauhind, Omniva

Tele2 klikimagnet-uudiste kasutamist PR-is – eriauhind, Tele 2, KPMS

2016

Tallinna peatänav – avaliku ja kolmanda sektori kategooria  auhind, grand prix, Cloud Media ja Eesti Arhitektuurikeskus

Megastari lansseerimine – aasta suurprojekti auhind, Tallink

Sotsiaalselt vastutustundliku kohviettevõtte kommunikatsioon läbi kohvi kasvatava indiaanihõimu tutvustamise – sotsiaalselt vastutustundliku ettevõtluse (CSR) auhind, Corpore ja Coffee People

Idufirma SprayPrinter PR-kampaania – start-up PR auhind, Dalton

Väätsa valla kampaania “Väärt paik nii suvel kui talvel” kohaturunduse auhind, Väätsa vallavalitsus

Trio to Rio 2016 – kommunikatsiooniajakirja Kaja preemia, Dalton

Orienteerumise veteranide maailmameistrivõitlused 2016 – avaliku ja kolmanda sektori kategooria diplom, Verba ja Spordiklubi 100

Martsipanist loomaaia avamine – erasektori kategooria diplom, Kalev

2015

Esimene üle-eestiline avatud talude päevavaliku sektori preemia, grand prix, kommunikatsiooniajakirja Kaja eripreemia, Maaeluministeerium

Tallinnas Tivoli elurajooni ehitusplatsil muinasaegsete laevarakkide väljakaevamise kommunikatsioon – erasektori preemia, Corpore

Vähiravifondi “Kingitud elu” PR-tegevused 2015. aastal – kolmanda sektori preemia, Vähiravifond “Kingitud elu”

Projekt “IT-pealinnas oled sa õnnelik: meie-aasta” – sisekommunikatsiooni preemia, Net Group, Past ja Partnerid

Kaitseväe ja Eesti vabariigi ajaloo suurima sõjalise õppuse Siil 2015 mainekampaaniaeripreemia avaliku sektori organisatsioonile, kes on kasutanud kõiki erasektori turunduskommunikatsiooni tööriistu ja need oma kasuks edukalt tööle pannud, Eesti Kaitsevägi

Soome-ugri kultuuripealinn 2015, Setomaa, Obinitsa – eripreemia kultuuripealinna sündmuste korraldamise ja kommunikatsiooni ning laiemalt suurepärase kohaturunduse eest, SA Setu Kultuuri Fond

2014

Töötamise registri rakendamise kommunikatsioonavaliku sektori preemia, Maksu- ja Tolliamet

Tööandjate Manifest 2015–2020kolmanda sektori preemia, Eesti Tööandjate Keskliit

Mina olen G4S – sisekommunikatsiooni preemia, Taevas Ogilvy

Altia Eesti restaureerib Saaremaa ajaloolisi tuulikuidkorporatiivse kommunikatsiooni preemia, Corpore

Lastele suunatud Kuusakoski keskkonnakampaania “Küünlaümbriste jaht” – vastutustundliku ettevõtluse preemia, Hamburg ja Partnerid

Kosmos IMAX lansseerimine lanseerimise preemia, PR Concept

Saatejuhtide vahetus ETVseripreemia leidlikkuse ja tehnilise teostuse eest, Eesti Rahvusringhääling

EMT ja Elioni ettevõtete liitmise sisekommunikatsiooniprojektkommunikatsiooniajakirja “Kaja” eripreemia, Eesti Telekom

2013

Eesti esimene veteranipäev” – parim avaliku sektori projekt, Kaitseministeerium, Kaitsevägi

“PR-toetus OlyBeti kaubamärgi lansseerimiseleparim erasektori projekt, Hamburg ja Partnerid, OlyBet

Vastutustundliku ettevõtluse teemaline omatöötajaprojekt „”Sinu panus tulevikku!”””parim sisekommunikatsiooniprojekt, SEB Pank

Titanicu rändnäituse Eesti ja Soome meediasse viimise projekt”parim kohaturunduse projekt, kultuuri eripreemia, Lennusadam

Transgeense kloonimistehnoloogia ja vasikas Juuni” kommunikatsioon – parim teaduskommunikatsiooni projekt, Eesti Maaülikool

Ühe minuti loengud – hariduse eripreemia, Tallinna Ülikool

2012

RMK matkatee avamineparim avaliku sektori preemia, RMK, KPMS & Partnerid

Leiburi leivategu 2012 – parim erasektori preemia, Leibur, Hamburg & Partnerid

SEB Guinnessi rekordsisekommunikatsioonipreemia, SEB, Royal Service

Kommunikatsiooniajakiri Kajaeripreemia missioonitundega tegevuse eest kommunikatsioonivaldkonna populariseerimisel, Äripäev, TLÜ Kommunikatsiooni Instituut

2011

Staarallveelaeva sünd: kuidas vintsiti Lembit Lennusadamassegrand prix, parim avaliku sektori projekt ja publikuauhind, Eesti Meremuuseumi Lennusadam

Rimi Eesti jaekaubanduskonverentsparim erasektori projekt, Rimi Eesti Food AS, Euro RSCG PR, Idea Public

Heategevusprojekt “Aitan lapsi”parim kolmanda sektori projekt, SA Aitan Lapsi, Hamburg & Partnerid

Kommunikatsiooninädal Swedbankiseriauhind suhtekorralduse valdkonna populariseerimise eest, Swedbank

2010

“Eesti üleminek digilevile” – parim avaliku sektori projekt, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Hamburg & Partnerid

Estraveli kommunikatsioonitegevus Islandi tuhakriisi ajal  – parim erasektori projekt, Estravel

“Euroopa filmi­auhinnad 2010” kommunikatsioonikampaania­ ­Eestis  parim kolmanda sektori projekt, MTÜ EFA 2010, KPMS & Partnerid

2009

Alkoholi liigtarvitamise vastane kampaania “Palju sina jood?” – parim avaliku sektori projekt, Tervise Arengu Instituut

Solarise keskuse ja selle ankurrentnike turuletuleku kommunikatsioonikampaania – parim erasektori projekt, KPMS & Partnerid

ISU 2010. aasta iluuisutamise Euroopa meistrivõistlused – parim kolmanda sektori projekt, Jugaste, Liiva & Seimann

“ÜhesHingamine” Eesti Rahvusringhäälingus – parim sisekommunikatsiooni projekt ja publiku eripreemia, Eesti Rahvusringhääling

2008

Eesti Vabariigi 90. aasta­päeva tähistamine – avaliku sektori parim projekt, Riigikantselei

AEG Electrolux: Bocuse d’Or’i kokandusvõistluse teadvustamine Eestis – erasektori parim projektEesti Bocuse d’Or Akadeemia, Electrolux Eesti, Corpore

Teeme ära 2008 – kolmanda sektori parim projekt, SA Eestimaa Looduse Fond, Keskkonnaministeerium, Riigimetsa Majandamise Keskus, Keskkonnainspektsioon

“Maailma esimese võrukeelse laulupeo UMA PIDO kommunikatsiooni korraldamine – innovatiivseim projekt, Võro Selts, Võro Instituut, Loovagentuur Maailm

2007

Tallinna uue sünagoogi avamine, Eesti Juudiusu Kogudus, KPMS & Partnerid

Eesti rahvuskala konkurss. Räime tutvustamine, Eesti Kalaliit, Alfa-Omega Communications

2006

Emakakaelavähi, selle tekitaja ja ennetuse meetodite teadlikkuse kampaania – erasektori parim projekt, Merck Shap & Dohme, LH Concept

Disainiaasta – avaliku sektori parim projekt, Eesti Kunstiakadeemia disaini innovatsioonikeskus

Eesti kodutute koondis jalgpalli MM-le – Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakonna Värske Teo eripreemia, Heateo SA

2005

Võitlus ümbrikupalkadega kommunikatsiooni ja koostööprojekt, Maksu- ja Tolliamet

2004

Istuta oma puu! – ärisektori parim projekt, Riigimetsade Majandamise Keskus

Kui armastus teeb haiget – avaliku ja kolmanda sektori parim projekt, Eesti Sotsiaalprogrammide Keskus

2003

Heategevuslik perepäev “Kõikide laste isadepäev”, Eesti jõustruktuurid ja kodanikuühendused

2002

Vaata Maailma arvuti- ja internetikursuste kommunikatsioon, SA Vaata Maailma, Rull & Rumm

2001

Koolipiimaprogrammi teavituskampaania “Piimanina”, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, KPMS & Partnerid

2000

Eesti Geenivaramu projekt, SA Eesti Geenikeskus, KPMS & Partnerid