Passwordil esitletakse Kommunikatsioonitegu 2018 finaliste

21. märtsil algusega kell 14.00 esitlevad Kommunikatsioonitegu 2018 finalistid oma eelmise aasta parimaid projekte ja kampaaniaid turundussündmuse Password raames. 

Kommunikatsioonitegu 2018 konkursi finaalis esitletakse 12 tööd, mis annavad ülevaate kommunikatsioonivaldkonna parimatest praktikatest.

Kommunikatsioonitegu 2018 esitlused toimuvad kell 14.00-16.00 Passwordi paralleelsessioonide saalis Alexela Kontserdimaja 3. korrusel:

Kell 14.00 Postkastitalgud (Omniva)
Eesti külad on täis aastakümnete vanuseid üksikuid postkaste, mis ei taga enam saadetiste turvalisust, raskendavad kirjakandja tööd ja on ka silmale koledad. Teeme Ära talgupäeva raames kutsusime kogukondi asendama oma vanad postkastid grupikastidega. Panime välja 300 tasuta grupikasti, kogukonna ehitada jäi kihelkonnavärvides alus. Kommunikatsioon käis käsikäes talgupäeva sõnumitega. Projekt oli osa EV100 kingitustest Eestile: nägus avalik ruum ja rahvusliku kultuuripärandi toomine igapäevaellu. Uue ja korraliku postkasti sai 2030 majapidamist ning talgupäeval jagasid talgulised oma tegemisi Instagramis, Facebookis ja Youtube´is ning siiani saavad kihelkonnavärvides postkastid märkimisväärset tähelepanu nii meedias kui sotsiaalmeedias, rääkimata pilkude püüdmisest igapäevaelus. Ja last, but not least: üksikute postkastide asendamisest grupikastidega suurenes kanderingide efektiivsus ja postikande kiirus.

Kell 14.10 Prisma 24/7 avamise kommunikatsioon (Prisma/Dalton
Tegemist oli tundliku teemaga, sest võis oodata negatiivseid avalikke reaktsioone seoses vajadusega olla inimestel tööl ka öisel ajal, sest väike osa elanikkonnast on sel teemal tundlik ning tänu sotsiaalmeediale suudab end teha häälekaks. Kampaania tulemusena pälvis 2018. aasta veebruaris Prisma Sikupilli hüpermarket ööpäevaringsest avamisest rohkem teenitud meedia tähelepanu ilmselt vaid Eesti Vabariigi 100. sünnipäev. Saavutasime  120+ kajastust (sh live-ülekanne ööpoest, teleintervjuud pärast 23.00) ning  Facebooki postitustel oli 400 külastajat 1. ööl, 700 külastajat 2. ööl ja esimese kuu keskmine 500.

Kell 14.20 Coop Sula lansseerimine (Coop Pank/Agenda PR)
Coop Sula teenuse turule toomine muutis maapiirkondades sularaha oluliselt paremini kättesaadavaks. Kampaania tulemuseks oli üle 50 meediakajastuse ja teenuse populaarsuse pidev kasv. 2018. aasta lõpuks tehti igas kuus keskmiselt 23 000 sularaha väljavõtmise tehingut, neist enim piirkondades, kus pangaautomaat puudub. Tegu tunnustati ja omapoolseid lahendusi pakuti ka konkurentide ning teiste ettevõtete poolt. Kasvas Coop Panga tuntus ning aastaga võideti juurde 9000 uut klienti, kolmekordistati kasumit ning panga laenuportfell kasvas 37% ja hoiused 22%.

Kell 14.30 Tallinna Sadama IPO  (Tallinna Sadam/Hamburg ja Partnerid)
Tallinna Sadam oli esimene riigiettevõte Eestis, kes sel sajandil börsile läks. Skandinaavias on aktsiate esmase emissiooni viimastel aastatel ette võtnud vaid mõni üksik riigiettevõte, Baltimaades mitte ükski.  Tallinna Sadama IPO-st kujunes Balti ja Skandinaavia piirkonna üks edukamaid IPO-sid – ettevõtte aktsiat märkis 1% elanikkonnast ehk ligi 14 000 jaeinvestorit. Tallinna Sadamast sai suuruselt teine börsifirma Eestis ning selle aktsia oli 2018. aastal börsil suurim tõusja – kui börsiindeks OMXT langes -6,4%, siis Tallinna Sadama aktsia kasvas +20%.  Eesti valitsus on andnud järgmisele riigiettevõttele Enefit Green ülesande hakata  ette valmistama IPO-t.

Kell 14.40 SEB – finantstehnoloogia ettevõte (SEB)
SEB kehtestas end möödunud aastal tehnoloogia ja innovatsiooni vedurina Eesti pangandusmaastikul ning tõi meediamaastikul tavakasutusse rea uusi mõisteid nagu näiteks avatud pangandus, aga anti ka konkreetne, arusaadav ja reaalne sisu koostööle fintech’idega, riskiinvesteeringutele Eesti iduettevõtete maastikul, SEB Kasvuprogrammile, Lighthouse koostööprogrammile, noorte innovatsioonilaborile. Lisaks käivitati ka tehisintellektil põhinev ärimentor Growby, mis toetab Eesti ettevõtteid nende kasvuambitsioonides.

Kell 14.50 Maailmakoristuspäev 2018 (Maailmakoristuspäev/Agenda PR)
Maailma ajaloo üks suurim kodanikualgatus, alguse saanud ja juhitud Eestist. See oli ellu kutsutud suure kommunikatsiooniprojektina, mille eesmärk oli juhtida tähelepanu ülemaailmsele prügiprobleemile ja kutsuda ühel ja samal päeval maakera puhtamaks koristama korraga vähemalt 150 riiki. Eesmärk ületati – koristuspäevast võttis osa 17,8 miljonit inimest 157 riigist. Kokku koguti hinnanguliselt vähemalt 88 500 tonni prügi, kõige rohkem plastikut ja klaasi. Ligikaudu 15% kokku kogutud prügist saadeti taaskasutusse Meediakajastused Meedia ja sotsiaalmeedia kajastusi 33 400, kogu reach 113,8 miljardit. Twitteri märkimisi 2,5 miljonit sealjuures reach 15 miljonit. Eestis oli kajastuste arv 7.-23. septembril 345.

Kell 15.00 Üleriigiline sanditamiskombestikku taaselustav sanditamisfestival  „Hakkame santima!“ (Eesti Folkloorinõukogu/ Rahvakultuuri Keskus)
„Hakkame santima!“ puhul oli tegu aktsiooniga, mille eesmärk oli Eestitki tabanud Halloweeni vaimustuse kõrval  tõsta esile ja aukohale tagasi Eesti oma sanditamiskombestik ja kutsuda üles eestlasi ühiselt mardisanti jooksma. Põhiprogrammile eelnesid koolitused erinevates maakondades 640 inimesele, koolituste eesmärk oli pakkuda lisateavet mardikombestiku taustast ja valmistada huvilisi ette mardisandi jooksmiseks. Toimus 17 mardipidu, anti välja üks mardi- ja kadrikombestiku trükis, valmis neli kuni 10-minutilist õppevideot,  mardisandiks riietumise inspiratsiooni-fotovihik, leiunurgad sanditamisriiete soetamiseks Sõbralt Sõbrale poodides ja Uuskasutuskeskustes jne.

Kell 15.10 Septembris ei jooks (Tervise Arengu Instituut/Utopia/PR Concept)
„Septembris ei jooks“ kampaania eesmärgiks oli hoogsa ja atraktiivse eestvedamisega alkoholivaba kuu mõjude proovimisele kaasa tõmmata võimalikult suur hulk inimesi. Kui aasta varem võttis aktsioonist osa 22000 inimest, siis sel korral oli eesmärk saada neid neljandiku võrra enam. Et kuu aega päris karskena võib tunduda paljude jaoks hirmutava väljakutsena, siis tahtsime olla võimalikult julgustavad ja innustavad. Tunnustada neid, kes proovivad ja innustada neid, kes tunnevad kiusatust katkestada. Aktsiooniga liitus 28 000 inimest, 38 000 külastas kodulehte, 7000 inimest näitas oma osalust Facebooki kaudu. Finišini aitas osalejaid rajal püsida innukas ja humoorikas personaaltreener Luule Komissarov.

Kell 15.20 Kingime Eestile juubeliks 100 000 uut geenidoonorit (Tervise Arengu Instituut/Geenivaramu)
Eesti Vabariigi juubeliaastal seisid Geenivaramu ja Tervise Arengu Instituut silmitsi väljakutsega kaasata vähem kui aastaga geenipanka 100 000 eestimaalase andmed. Arvestades, et mujal maailmas pole midagi taolist nii lühikese aja jooksul varem tehtud ja aega planeerimiseks ning kõikide vajalike süsteemide ettevalmistamiseks praktiliselt polnud, võis seda nimetada pea võimatuks ettevõtmiseks. Kampaaniaga saavutati enam kui 600 kajastust Eesti kohalikus meedias. Ületati rahvusvaheline uudiskünnis – projekti kajastasid näiteks New Scientist, Daily Mail,  Guardian, The Independent. Valmisid dokumentaalfilmid ja teleuudised Hollandi rahvustelevisioonis, Soome TV3-s, Rootsi ja Läti TV-s. Aasta lõpuks koguti 105 000 geeniproovi ning Vabariigi Valitsus otsustas projektiga jätkata, eraldades vahendeid veel 50 000 geenidoonori kaasamiseks 2019. aastal ja taotledes Euroopa Regionaalarengu Fondist vahendeid geeniinfo meditsiinis kättesaadavaks tegemiseks vajalike IT-süsteemide väljaarendamiseks

Kell 15.30 Tallinna Tehnikaülikool 100 (TalTech)
Tallinna Tehnikaülikooli 100. juubeli kommunikatsioonitegevuste eesmärk oli pakkuda suuri emotsioone. Olulisel kohal oli ürituskommunikatsioon ning laiem fookus TalTechi ja selle liikmete ajaloolistele, tänastele ning homsetele saavutustele. Mõjukamateks sündmusteks olid kontsertlavastus „Tulevik algas eile“, mis tipnes ülikooli uue lühinime TalTech lansseerimisega, rahvusvaheline „TalTechDigital visioonikonverents – digituleviku teejuht“, kus esitleti teadlaste ja tudengite loodud Iseautot, ning „Linnakupidu“, mille kõrghetk oli amfiteatri avamine juubeliks loodud rock-ooperiga „Neli tilka digitaali“. TalTechi juubelipidustustest said osa ca 60 000 inimest ning ülikool paistis 2018. aastal avalikkuses silma rohkem kui kunagi varem.

Kell 15.40 Sajaga edasi (EV100 korraldustoimkond, Riigikantselei)
Eesti Vabariik 100. sünnipäevale pani ilusa punkti üle-eestiline EV100 juubeliaasta lõpupidu „Sajaga edasi, Eesti!“, mis toimus 31. detsembril 2018 samaaegselt 16 linnas üle Eesti. Kokku osales üritusel hinnanguliselt 69 000 inimest, sellele ehitas oma aastavahetuse saateprogrammi ka Eesti Televisioon. Üritus muutis ettekujutust sellest, kuidas võiks avalikus ruumis ühiselt aastavahetusi tähistada. Kõikides linnades toimus korraldatud programm, kaasatud parimad artistid alates Jarek Kasarist kuni 2QuickStartini, presidendi aastavahetuse läkituse ühine kuulamine ja aegade suurim hümni ühislaulmine.

Kell 15.50 Tallink Grupi kingitus Eesti Vabariigile 100. sünnipäevaks (Tallink Grupp)
Hoidsime Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks tehtava kingituse ideed korraldada Eesti hümni maailma esmaettekanne laeva udupasunatel saladusena kuni 24. veebruarini, jagasime vaid infokillukesi selle kohta, et midagi põnevat on sadamas ettevalmistamisel ja sünnipäeval tulemas. Eelneval päeval tegime Tallinna Sadamas udupasunate peaproovi, levitasime pressiteadet peaproovi ja põneva sünnipäevakingituse ettevalmistuse kohta ja andsime eksklusiivse intervjuu ja ligipääsu kingitusele ERR saatele Ringvaade, mis oli eetris sünnipäeva eelõhtul, kuid milles samuti säilitasime tegeliku kingituse salapära. 24. veebruariks valmistasime koostöös videopartneriga ette kingituse video, mida levitasime sotsiaalmeedias, online uudisteportaalidele ja telekanalitele 24. veebruari pärastlõunal. Lisaks kajastas kingitust 24. veebruari hommikul kell 10.00 otse-eetris Postimehe veebis koostöös ERR-ga. Tulemuseks oli Tallinki kingituse meediakajastus kõigis Eesti peamistes meediakanalites, nii trükis, online’is, teles kui raadios. Lisaks Tallinki enda ametlikule videole, mis on tänaseks Tallinki üks populaarsemaid Facebooki postitusi läbi aegade, levisid sotsiaalmeedias orgaaniliselt inimeste enda filmitud videod, mille ulatus ületab sadu tuhandeid vaatajaid. Tallinki kingitus oli ainus erasektori ettevõtte sündmus, mida kajastati 24. veebruaril 2018 ERR-i peamistes õhtustes Aktuaalse Kaamera uudistes lisaks olulistele riiklikele päevasündmustele. Lisaks näidati Tallinki enda poolt filmitud videot kingitusest täispikkuses vahetult pärast Vabariigi Presidendi piduliku sündmuse otseülekande lõppu ERR-is.

Kommunikatsioonitegu 2018 võitjad kuulutatakse välja 21. märtsi õhtul Passwordi auhinnagalal.

KOMMUNIKATSIOONITEGU 2018 KONKURSIST

Kommunikatsioonitegu konkurssi korraldab EPRA alates 2000. aastast eesmärgiga selgitada välja aasta parimad kommunikatsioonivaldkonnaprojektid ja kampaaniad ning tunnustada seeläbi nende tegijaid.

Konkursile laekus 20 tööd, nende hulgast valis finalistid välja žürii koosseisus Margus Mets (žürii esimees), Aive Hiiepuu, Aune Past, Aleksandra Moorast, Annela Laaneots, Lauri Linnamäe, Liina Liiv, Inga Bowden, Evelin Allas, Kaja Sepp, Krista Must. Žürii hindab konkursil osalevate tööde puhul nende eesmärgipärast tulemuslikkust, leidlikkust, lahenduse uudsust Eestis, mõju kommunikatsioonisektorile ning vastavus suhtekorralduse headele tavadele.

EPRA ehk Eesti Kommunikatsioonijuhtide Liit on 1996. aastal asutatud erialaliit, mis koondab ainsa organisatsioonina Eestis kommunikatsioonivaldkonnas töötavaid inimesi. EPRAsse kuulub üle 100 kommunikatsioonivaldkonnas töötava inimese avalikust sektorist, äriettevõtetest, mittetulundusorganisatsioonidest ning kommunikatsioonifirmadest. Liit korraldab kommunikatsioonieriala sisest infovahetust ja üritusi ning aitab kaasa eriala populariseerimisele ja professionaalsuse tõstmisele. EPRA on rahvusvahelise erialaorganisatsiooni Global Alliance for Public Relations and Communication Management ning Eesti Vabaühenduste Liidu liige.