Suhtekorralduse Auhind 2014 parimate tööde esitlus

Suhtekorralduse auhind 2014 logo

Hea EPRA liige ja sõber!

Neljapäeval, 19. märtsil kell 15-17 ootame Sind Alter Stuudiosse Suhtekorralduse Auhind 2014 parimate tööde esitlusele.  

Tänavusele suhtekorralduse auhinna konkursile kandideeris 28 tööd, žürii valis neist parimate hulka 13 tööd.

Töid hindasid EPRA juhatuse liikmed, eelmise aasta võitjad ning ülikoolide esindajad:  Aive Hiiepuu, Aleksandra Moorast, Aune Past, Heikki Sal-Saller, Margus Mets, Krista Must, Kristel Abel, Tiiu Taur, Ingrid Mühling, Evelin Allas, Jüri Paltser ja Jekaterina Eilart.

Võitjaid tunnustame 25. märtsil turundussündmuse Password galaüritusel.

Tutvu suhtekorralduse auhinnale kandideerivate töödega!


Avaliku sektori kategooria

Töötamise registri rakendamise kommunikatsiooniprojekt

Teostaja: Maksu- ja Tolliamet

Töötamise registri rakendamise kommunikatsiooniprojekti peamine eesmärk oli selgitada töötajatele ja tööandjatele töötamise registri vajadust ning juhendada muudatusi ellu viima. Samal ajal oli võimalik lisaks haldusmuudatusele rääkida ümbrikupalga probleemist ka laiemalt ja aidata kujundada hoiakuid sellesse.

EMTA

Kommunikatsioonitegevused olid planeeritud põhjalikult ja partnereid kaasavalt. Pea terve amet oli ühel või teisel moel seotud kommunikatsioonitegevuste elluviimisega läbi kontrollide,
koolituste, infoteeninduse, sotsiaalkampaania, küsitluse analüüsimise või meediasuhtluse.

Kommunikatsiooniprojekti tegi edukaks selged ja mõõdetavad eesmärgid, suutlikkus konkreetseid tegevusi ellu viia, partnerite kaasamine kommunikatsioonis ning lai kanalite valik.

Töötamise registri rakendamine kujunes ameti jaoks tervikuna edukaks ning on mõjutanud ümbrikupalga maksmise osakaalu, sh suhtumist sellesse.

EMTA3

EMTA2

ETV saatejuhtide vahetus

 Teostaja: Eesti Rahvusringhääling

Saatejuhtide vahetus oli ETV 2014. aasta sügishooaja avakampaania. Projekt hõlmas peaaegu kogu septembrikuud 2014. Vaatajad said võimaluse pöörata ETV pea peale – üheksa saadet ja 11 saatejuhti vahetasid omavahel rollid.

ERR

Milline saatejuht saab millise saate, said otsustada vaatajad, kes said oma valiku teha ETV kodulehel veebimängus. Valitud saadete ja saatejuhtide kombinatsioon veebimängus oli omakorda sotsiaalmeedias lihtsasti jagatav.

ETVm

Kampaania kandev roll oli meediakajastustel erameedias ja ERRi enda kanalites, sh sotsiaalmeedias. Kampaaniale loodi julge ja glamuurne visuaalne nägu. Projekt jagati etappideks ja avalikkust hoiti pidevalt erinevate etappidega kursis läbi uudiste, intervjuude ja videote.

Kampaania tulemusel saavutas ETV parima septembrikuu osakaalu vaatamisajas viimase 8 aasta jooksul, sai ohtralt kajastust kõigis meediaväljaannetes, värskendas ETV pisut konservatiivset kuvandit ning tekitas organisatsioonisiseselt uut energiat ja elevust.

ERR2

Antropoloogia teaduskonverents

Teostaja: Tallinna Ülikool

29. juulist 3. augustini 2014 kogunes Tallinnas Euroopa tähtsaim ning maailma üks nimekaim antropoloogia alane teaduskonverents Euroopa Sotsiaalantropoloogide Assotsiatsiooni aastakonverents. Teadlastele on konverents kõige tähtsam koostöövorm, peeti 600 ettekannet.

  • Projekt on teerajajaks Eesti ülikoolide teaduskonverentside kommunikatsiooni iganenud rutiini murdmisel.
  • Pea kõigis artiklites ja intervjuudes said antropoloogid vastata küsimusele “mis on antropoloogia”, seega võib öelda, et konverentsi kommunikatsioon tutvustas antropoloogia teadusvaldkonda Eestis olulisel määral.
  • Kajastused olid võimalikult eriilmelised, tulenevalt kanalist ja allikast.
  • Projekti tulemused näitasid ilmekalt, et rahvusvahelise ja võõraste teemadega tegelevate tippteadlaste asemel leiavad meedias kajastamist teadlased koduste teemadega. Samas meedias aktuaalseid teemasid on oodatud meedias kommenteerima ühtviisi nii kodu- kui välisteadlased.

tlu2

tlu3tlu

Kajastused: 50 unikaalset uudist, artiklit ja intervjuud,  30 online-uudist, 10 trükimeedia artiklit, 7 raadiointervjuud 
ja 1 teleintervjuu.

Erasektori kategooria

Altia Eesti restaureerib Saaremaa ajaloolisi tuulikuid

Teostaja: Corpore

altiaSaaremaa nimi ja traditsioonilise pukktuuliku kujutis on aastaid kaunistanud Altia Eesti lipulaeva-kaubamärgi, Saaremaa Vodka pudelit. Tegelikult ei olnud tootel ega tootjal otsest seost Saaremaa ega saare sümboliks peetava pukktuulikuga.

Idee toetada Saaremaa pukktuulikute taastamist ja luua niiviisi kindlaid seoseid saarega tekkis Altia Eesti juhatusel juba ammu. Kui aga otsus oli tehtud ja projekt „Tuulikud korda!” käima lükatud, omistasid saarlased Altia Eesti AS-ile ootamatult saare sohkija tiitli. Altia Eesti võttis väljakutse väärikalt vastu ning alustas planeeritud „Tuulikud korda“ kampaaniat eesmärgiga toetada Saaremaa eluolu ja tuulikute taastamist, aidata kaasa tuulikumeistri ameti säilimisele ja senisest tugevamini siduda ettevõtte ja juhtiva kaubamärgi Saaremaaga.

Hetkel on Altia Eesti taastamas juba neljandat Saaremaa tuulikut, projekti edenedes hakkasid saarlaste südamed sulama ja suhtumine Altiasse muutus palju positiivsemaks.

altia2

Kosmose kino lansseerimine

Teostaja: PR Concept

Kuna kinoturg on suhteliselt küllastunud, tuleb läbi viia ulatuslik, nähtav ja eriline PR projekt, tagamaks kinole kindel koht Eesti kinomaastikul. Eesmärgiks on kasvatada Kosmose kino maine ihaldusväärseks kinoks, kus veeta oma vaba aega.


Kuna uued omanikud ei ole kohalikud elanikud ning ei valda eesti keelt, tuli valida küllaltki ettevaatlik ja mitte jõuline strateegia. Arvestades, et hoone on tallinlastele märgilise tähtsusega, tuli lähtuda ka sellest. Samas eeldab tehnika viimane sõna innovaatilist lähenemist, mis tekitaks külastajas ootusärevuse uue kino vastu.

Lähtusime põhimõttest “Alati oma aja parim!” Valisime sobivad kõneisikud, töötades paralleelselt Eesti ja Vene meediaga erineva nurga alt. Lisaks traditsioonilisega meediasuhetele lõime Kosmos IMAXile kontod populaarsetel sotsiaalmeediaplatvormidel (Facebook, Instagram, Foursquare, Twitter, youtube) ja alustasime seeläbi kinole noortepärase ja innovatiivse kuvandi loomist.

  • Renoveerimistööde perioodil kommunikeerisime avatava kino kvaliteetset toestust
  • Tutvustasime IMAX tehnoloogiat ning helisüsteeme.
  • Esitlesime kino omanikku ja tema tausta varasemast filmindusega seotud tegevusest.
  • Tutvustasime kino juhti, tema sai kõneisikuks eesti meedias.
  • Meedia ja inimeste paremaks kaasamiseks korraldasime kahele saalile nime leidmise konkursi, kus kõik said osaleda. Laekus sadu variante ja võitjad said auhinnaks tasuta aastase pääsme kinno.
  • Avagala oli korraldatud kosmilises stiilis ja jälgitud punase vaiba kontseptsiooni
  • Ajaloolise järjepidevuse esiletoomiseks ja rõhutamiseks kaasasime kõneisikuna ja nö avaliku esitlusnäona kampaaniasse Kosmose kino esimese töötaja Guno Kaljula, kes koos Tatianaga avas ka pidulikult kino.
  • Enne avamist korraldasime tutvustava pressikonverentsi, kus osales enam kui 70 ajakirjanikku.
  • Seltskonnameedia oli palutud osalema avamisgalale, kuhu kutsusime eesti filmimaailma võtmeisikud, et positsioneerida Kosmos filmikaardile.
  • Kinomaja renoveerimise tulemust kommunikeerisime eraldi fookusega disaini ja sisekujundusmeediale, mille tulemusena ilmusid mahukad ülevaateartiklid ajakirjades.
  • Avamisjärgses kommunikatsioonis sai esile tuua sõnumilist lahendust “Vaikuse toa” avamisel, kus vastasime heliskandaalile ootamatult ja uudselt. See jätkas juba loodud kuvandit ja kinnitas kino nooruslikkus, leidlikkust ja innovaatilisust sihtrühmade silmis.

kosmos

Artiklid olid selgitavad ja ulatuslikud, mis aitas kasvatada legendi kinomaja väärikusest ja tõi esile IMAX tehnoloogia erilisuse ja innovaatilisuse. Lisaks heale kinokülastustele (jaanuaris 24 000) on kinomaja muutunud atraktiivseks ürituste korraldamise kohaks.

Meediakajastuste arv: ca 180 , kontakte ca 3,8 miljonit.

Lottemaa PR

Teostaja: PR Concept

lotte

2014 juuli lõpus avas väravad Baltimaade suurim teemapark Lottemaa. Ettevalmistava kommunikatsiooniga alustati juba 2013 talvel. Kokku töötati 8 kuud selle nimel, et valmistada ette positiivset kuvandit ja kasvatada piletimüüki.

Lottemaa kujunes vaatamata hilissuvisele avamisele suve suurimaks teemapargiks. Lottemaa meediafoon kujundati väga positiivseks, sellest räägiti kogu suve pea kõikides Eesti meediakanalites – kokku üle 250 meediakajastuse.

Koju toodi aasta turismiedendaja tiitleid ning kõmu jõudis isegi lähiriikidesse – pea 40% külastajatest olid lätlased.

lottemaa2

Kaasav kommunikatsioon tootearenduses ja turule toomises

Teostaja: Hamburg ja Partnerid

TVEStarman valmistus 2014. aasta suvel esimesena Eestis turule tooma uut ja innovaatilist teenust TV Everywhere (TVE).

Tegu on nutitelefonidele ja tahvelarvutitele mõeldud äpiga, mille abil on võimalik vaadata läbi andmesideühenduse 20 Starmani edastatavat telekanalit asukohast sõltumatult.

Seoses sellega püstitas klient 3 eesmärki:

  • Tagada läbi juhitud kommunikatsiooni oluliste sihtrühmade soosiv suhtumine uudistoote turule tulekusse
  • Ennetada ja neutraliseerida võimalikku kriitikat uudistoote “lastehaiguste” ilmnemise korral
  • Tugevdada Starmani kui Eesti telekommunikatsioonivaldkonna innovatsiooniliidri kuvandit

TVE2

Kuusakoski “Küünlaümbriste jaht”

Teostaja: Hamburg ja Partnerid

Kuusakoski AS on Eesti suurim vanametallikäitleja. Edukalt jäätmevaldkonnas tegutseva ettevõttena soovis Kuusakoski oma konkurentidest positiivselt eristumiseks korraldada kooliõpilastele suunatud keskkonnakampaania.

kuusakoski2

Kampaania eesmärgid:

  • tõsta noorema astme kooliõpilaste teadlikkust taaskasutuse ja jäätmekäitluse vallas;
  • propageerida noorema astme kooliõpilaste seas keskkonnasäästliku käitumist;
  • toetada Kuusakoski kui keskkonnasõbraliku ja vastutustundliku ettevõtte mainet.

Kampaania kuulutati välja novembris 2013 ja see kulmineerus märtsis 2014 võitjate autasustamisega. Kampaanias osalejate hulk ja tulemused ületasid kõik ootused. Kolm kuud kestnud kampaania käigus kogusid 3699 õpilast üle terve Eesti kokku 766 255 küünlaümbrist, mille kogukaaluks fikseeriti rohkem kui 1 tonn. Kampaania leidis massimeedias kajastust ligi 70 korral (teles ja raadios, üleriigilistes ja piirkondlikes ajalehtedes, online-kanalites).

kuusakoski

Tele2 ja Estonia sponsorlepingu allkirjastamine

Teostaja: KPMS

Tele2 ja rahvusooper Estonia sponsorlepingu jätkamise allkirjastamist kajastas kogu meedia –  viis telekanalit, lehed ja raadiod.

Rahalise panuse allkirjastamise asemel lepiti kokku, et Estoniale antakse sümboolselt üle värskelt renoveeritud külaliskorter. Suhteliselt tavalisele Estonia majas asuvale 2-toalisele korterile loodi legend – helikindlus, Georg Otsa mälestusesemed, ultramoodne tehnika.

Estonia

Ürituseks loodi teadlikult sisu erinevatele sihtgruppidele: uudis-, kultuuri-, tehnika- ning foto- ja telemeediale. Kohapeal tervitasid Tele2 ja ooperiteatri juhid meediat “omatehtud” võileibade ja küpsetistega, kinnitasid seinale esimese kuulsuse pildi, ooperilauljad laulsid häält lahti, tutvustati uue hooaja plaane, leping allkirjastati ennenägemata virtuaalse klaviatuuriga. Kohal oli 20 ajakirjanikku ja sündmust kajastas kogu üleriigiline meedia.

Kolmanda sektori kategooria

Eesti bobikelgu koondise lansseerimine

Teostaja: A-tiim kommunikatsioon & OnePR

Antud projekti lähteülesanne kõlas esmapilgul üsna üllatavalt. Nimelt pöörduti meie poole sõnumiga: me tahame kokku panna Eesti bobikelgu meeskonna ning vajame teie abi, et see sõnum ja meeskond laiema avalikkuseni viia.

bobikelk2

Projekti vastuvõtmisel sai kaalukeeleks väljakutse panna PR-toel kokku olümpiameeskond.

  • Mitte kunagi varem ei ole Eestis tipp-meeskonda avaliku konkursi kaudu kokku pandud. Just uudne lähenemine probleemilahendusele oli siin võti läbi mille meediakajastust kolmes laines saavutada.
  • bobikelk1Lisaks tasub esile tõsta spordikommunikatsiooni kui eraldi PR-valdkonda.
  • Spordikommunikatsiooni puhul on oluline mängida publiku emotsioonidele ja fännibaasi tekitamisele, sest ilma poolehoidjateta ei ole:
    • spordiala jätkusuutlik
    • meedia alast huvitatud

Tööandjate manifest

Teostaja: Eesti Tööandjate Keskliit

Valimistele eelnenud poolaastal enim avalikku debatti suunanud ja mõjutanud dokument on sügisel ilmunud Tööandjate Manifest. Manifest mõjutas ulatuslikult erakondade valimisprogrammide sisu nii majandus-, haridus-, kui rahanduspoliitika osas.

Tooandjad

Eesti Tööandjate Keskliidu strateegia oli anda valimistele eelneval poolaastal avalikku debatti nii jõuline, argumenteeritud ning sihtrühmiti läbimõeldud sõnumitega sisend, et ühelt poolt oleks valimisteks valmistujail oleks võimatu seda ignoreerida, teisalt teha võimalikult raskeks valimiskampaanias sisuliste majanduspoliitiliste argumentide asemel loosungite kasutamine.

Manifesti olulisim osa olid manifestis toodud ettepanekud, mida enam kui kolmkümmend eksperti koostasid ca üheksa kuud. Kuid keskliidu varasem kogemus Tööandjate Manifestiga ütles, et suurim väljakutse on manifesti kommunikeerimine, sest minevikus on peaministrid sama sisukaid manifeste ka prügikasti soovitanud visata.

Et poliitikutel oleks võimalikult raske manifesti sõnumitest mööda vaadata, suunas Tööandjate Keskliit manifesti poliitikute tööandjaile ehk valijatele. Selleks võeti aluseks keskliidu tellitud avaliku arvamuse uurimus, kus keskliit selgitas välja erinevate sihtrühmade arusaamad ja suhtumised majanduspoliitika võtmeküsimustesse, tööandjate kuvandi, ning katsetas erinevate sõnumite vastuvõttu avalikkuse poolt. Sellest lähtuvalt koostati ja kommunikeeriti manifesti sõnumid, katsetati erinevaid tonaalsusi, erinevat jõulisuse astet, et tulla välja dokumendiga mis kõnetaks kogu ühiskonda.

Tulemus ületas keskliidu ootused. Varem teravat kriitikat teeninud Tööandjate Manifest võeti kõigi oluliste sihtrühmade – meedia, teadliku avalikkuse ning poliitikute – poolt vastu ülekaaluka heakskiiduga, manifesti sõnumid on olnud praktiliselt kogu majanduspoliitilise debati keskmes. Manifest leidis arvestataval määral koha nelja erakonna majandusprogrammides, sh kõigi täna koalitsiooniläbirääkimisi pidavate erakondade omas. Lõplik mõju selgub pärast koalitsioonilepingu sõlmimist.

Sisekommunikatsiooni kategooria

EMT ja Elioni ettevõtete liitmise sisekommunikatsiooniprojekt

Teostaja: Eesti Telekom

2014. aasta alguses hakati viima EMT-d ja Elioni ühise juhtimise alla. Tegu oli kahe suurettevõtte liitmisega, mis puudutas kokku 2100 inimest, nende tööd, töökorraldust ja töökeskkonda. Ühinemise kui projekti kõrval tuli juhtida ka inimesi ja nende toimetulekut muutusega. Nii koostasime ja viisime kommunikatsiooni ja personalimeeskonnaga aasta jooksul ellu muudatuste juhtimise sisekommunikatsioonistrateegia ja tegevuskava.

EMT-ELION2
Strateegia aluseks võtsime Elizabeth Kubler-Rossi muutuste kõvera, mille järgi käivitub muutuste protsessis inimese peas omalaadne leinamudel ning muutustega toimetulek on võrreldav psühholoogilise kriisiga, kus üleminekuaeg võib avada uusi arenguvõimalusi, kuid muutuda ka aastate pikkuseks sumbunud valuks.

EMT_ElionEttevõtete liitmisega kaasnes palju hirmu, negatiivseid müüte teise ettevõtte kohta, madalat usaldust uute juhtide ja kolleegide vastu, konfliktset meie-teie vastandamist, mõlemapoolset „meie ettevõte võetakse üle“ tunnet ning vähest usku ühisettevõttesse.

Meie eesmärk oli panna inimesed ühisettevõttes kiiremini ja valutumalt koos toimima ja töötama. Nägime kommunikatsioonil olulist rolli, et leevendada üleminekuprotsessist tulenevat ebamugavust ja segadust. Üheks olulisemaks aspektiks oli usalduse tekitamine uute juhtide ja kolleegide vastu, EMT ja Elioni inimeste ühisosa tekkele kaasaaitamine ning vastandumise vähendamine. Samuti soovisime kommunikatsiooniga maandada konfliktset ja närvilist õhkkonda (ja selle võimalikku jõudmist avalikkuseni) ning kujundada uue ettevõtte sisekultuur.

Selle teostamiseks võtsime kasutusele mitmeid uusi kommunikatsioonikanaleid (oma telesaade, oma kanal nutiTV-s, infopäevade online ülekanded kõikide töötajate arvutitesse, inimkeeles korporatiivne kanal – siseleht) ja erinevaid formaate, et jõuda ka keeruliste sõnumite ja aegade keskel sihtrühmani ning neid kõnetada.

EMT_ELION4

Oluliseks võtmesõnaks oli töötajate aktiivne kaasamine. Kaasasime töötajaid uute teenuste beetatestidesse, kasutasime „parimat mitteametlikku integratsiooniprojekti“ ehk töötajate ühisbändi CableWaves üritustel ja sisekommunikatsiooniprojektides, ehitasime oma talentidele üles kogu jõulupeo eeskava jne. Tekitasime ühist uhkustunnet – minuTV (televisioon nutiseadmetes) kui kahte ettevõtet ühendava teenuse kasutamine loomaks tunnet ühisest organisatsioonist ja tekitamaks uhkust just ühiste, mitte varasemate eraldi saavutuste üle.

Ligi aasta pärast EMT ja Elioni ühisettevõtte loomist on tulemused väga head. Suuremad sisemised kriisikolded said maandatud ja täna räägitakse nii äris kui olmes „meie ettevõttest“. 2014. aasta lõpus läbiviidud töötajate rahulolu- ja pühendumusuuringu tulemusel on inimesed on praegu Telekomis sama rahul kui olid aasta tagasi (oma töötajate pühendumusindeks on 84%).

Mina olen G4S

Teostaja: Taevas Ogilvy

“Mina olen G4S” on G4Si töötajaile mõeldud pikaajaline programm viisaka käitumise edendamiseks ja heade kommete õpetamiseks/meelde tuletamiseks. 

G4SProgrammi eesmärkideks on G4Sist väljapoole paistva teeninduskultuuri parendamine ja ka ühtsema ning sõbralikuma õhustiku loomine firma sees.

Programmi põhiliseks edastamise kanaliks on koolituspäevad koos lõbusate ja äratundmist võimaldavate videote ning õpetlike abimaterjalidega. “Mina olen G4S” põhimõtteid kajastatakse ka firma siselehes, ühisüritustel ja muudes kanalites.

Juba esimese, 2014. aasta jooksul on “Mina olen G4S” suutnud tõsta G4Si soovitusindeksit 10% võrra. Programm pole ühekordne aktsioon, vaid pidev protsess – sellesse haaratakse ka kõik uued töötajad.

G4S2

About the Author

You may also like these