Eile, 25. märtsil kuulutati turundussündmuse Password auhinnagalal välja Suhtekorralduse Auhind 2014 võitjad.

Seekord kandideeris suhtekorralduse auhinnale 28 tööd. Konkurss on viimastel aastatel Eesti suhtekorraldajate hulgas varasemast hoopis rohkem tähelepanu pälvinud ning eilegi auhinnatud projektidest saavad suunanäitajad Eesti suhtekorraldusmaastikul.

Suhtekorralduse Auhind 2014 võitjad on:

Avaliku sektori preemia pälvis Maksu- ja Tolliamet projekt eest “Töötamise registri rakendamise kommunikatsioon”
Kolmanda sektori preemia pälvis Eesti Tööandjate Keskliit projekti eest “Tööandjate Manifest 2015–2020”
Sisekommunikatsiooni preemia pälvis Taevas Ogilvy projekti eest “Mina olen G4S”
Korporatiivse kommunikatsiooni preemia pälvis Corpore projekti eest “Altia Eesti restaureerib Saaremaa ajaloolisi tuulikuid”
Vastutustundliku ettevõtluse preemie pälvis Hamburg ja Partnerid projekti eest “Lastele suunatud Kuusakoski keskkonnakampaania “Küünlaümbriste jaht””
Lanseerimise preemie pälvis PR Concept projekti eest “Kosmos IMAX lansseerimine”
Eripreemia leidlikkuse ja tehnilise teostuse eest pälvis Eesti Rahvusringhääling projekti eest “Saatejuhtide vahetus ETVs”
Kommunikatsiooniajakirja “Kaja” eripreemia pälvis Eesti Telekom projekti eest “EMT ja Elioni ettevõtete liitmise sisekommunikatsiooniprojekt”

Tutvu konkursi võitjatega alljärgnevalt!

Avaliku sektori preemia

Töötamise registri rakendamise kommunikatsiooniprojekt

Teostaja: Maksu- ja Tolliamet

Töötamise registri rakendamise kommunikatsiooniprojekti peamine eesmärk oli selgitada töötajatele ja tööandjatele töötamise registri vajadust ning juhendada muudatusi ellu viima. Samal ajal oli võimalik lisaks haldusmuudatusele rääkida ümbrikupalga probleemist ka laiemalt ja aidata kujundada hoiakuid sellesse.

Kommunikatsioonitegevused olid planeeritud põhjalikult ja partnereid kaasavalt. Pea terve amet oli ühel või teisel moel seotud kommunikatsioonitegevuste elluviimisega läbi kontrollide, koolituste, infoteeninduse, sotsiaalkampaania, küsitluse analüüsimise või meediasuhtluse.

Kommunikatsiooniprojekti tegi edukaks selged ja mõõdetavad eesmärgid, suutlikkus konkreetseid tegevusi ellu viia, partnerite kaasamine kommunikatsioonis ning lai kanalite valik.

Töötamise registri rakendamine kujunes ameti jaoks tervikuna edukaks ning on mõjutanud ümbrikupalga maksmise osakaalu, sh suhtumist sellesse.

Kolmanda sektori preemia

Tööandjate manifest

Teostaja: Eesti Tööandjate Keskliit

Valimistele eelnenud poolaastal enim avalikku debatti suunanud ja mõjutanud dokument on sügisel ilmunud Tööandjate Manifest. Manifest mõjutas ulatuslikult erakondade valimisprogrammide sisu nii majandus-, haridus-, kui rahanduspoliitika osas.

Eesti Tööandjate Keskliidu strateegia oli anda valimistele eelneval poolaastal avalikku debatti nii jõuline, argumenteeritud ning sihtrühmiti läbimõeldud sõnumitega sisend, et ühelt poolt oleks valimisteks valmistujail oleks võimatu seda ignoreerida, teisalt teha võimalikult raskeks valimiskampaanias sisuliste majanduspoliitiliste argumentide asemel loosungite kasutamine.

Manifesti olulisim osa olid manifestis toodud ettepanekud, mida enam kui kolmkümmend eksperti koostasid ca üheksa kuud. Kuid keskliidu varasem kogemus Tööandjate Manifestiga ütles, et suurim väljakutse on manifesti kommunikeerimine, sest minevikus on peaministrid sama sisukaid manifeste ka prügikasti soovitanud visata.

Et poliitikutel oleks võimalikult raske manifesti sõnumitest mööda vaadata, suunas Tööandjate Keskliit manifesti poliitikute tööandjaile ehk valijatele. Selleks võeti aluseks keskliidu tellitud avaliku arvamuse uurimus, kus keskliit selgitas välja erinevate sihtrühmade arusaamad ja suhtumised majanduspoliitika võtmeküsimustesse, tööandjate kuvandi, ning katsetas erinevate sõnumite vastuvõttu avalikkuse poolt. Sellest lähtuvalt koostati ja kommunikeeriti manifesti sõnumid, katsetati erinevaid tonaalsusi, erinevat jõulisuse astet, et tulla välja dokumendiga mis kõnetaks kogu ühiskonda.

Tulemus ületas keskliidu ootused. Varem teravat kriitikat teeninud Tööandjate Manifest võeti kõigi oluliste sihtrühmade – meedia, teadliku avalikkuse ning poliitikute – poolt vastu ülekaaluka heakskiiduga, manifesti sõnumid on olnud praktiliselt kogu majanduspoliitilise debati keskmes. Manifest leidis arvestataval määral koha nelja erakonna majandusprogrammides, sh kõigi täna koalitsiooniläbirääkimisi pidavate erakondade omas. Lõplik mõju selgub pärast koalitsioonilepingu sõlmimist.

Sisekommunikatsiooni preemia

Mina olen G4S

Teostaja: Taevas Ogilvy

“Mina olen G4S” on G4Si töötajaile mõeldud pikaajaline programm viisaka käitumise edendamiseks ja heade kommete õpetamiseks/meelde tuletamiseks.

Programmi eesmärkideks on G4Sist väljapoole paistva teeninduskultuuri parendamine ja ka ühtsema ning sõbralikuma õhustiku loomine firma sees.

Programmi põhiliseks edastamise kanaliks on koolituspäevad koos lõbusate ja äratundmist võimaldavate videote ning õpetlike abimaterjalidega. “Mina olen G4S” põhimõtteid kajastatakse ka firma siselehes, ühisüritustel ja muudes kanalites.

Juba esimese, 2014. aasta jooksul on “Mina olen G4S” suutnud tõsta G4Si soovitusindeksit 10% võrra. Programm pole ühekordne aktsioon, vaid pidev protsess – sellesse haaratakse ka kõik uued töötajad.

Korporatiivse kommunikatsiooni preemia

Altia Eesti restaureerib Saaremaa ajaloolisi tuulikuid

Teostaja: Corpore

Saaremaa nimi ja traditsioonilise pukktuuliku kujutis on aastaid kaunistanud Altia Eesti lipulaeva-kaubamärgi, Saaremaa Vodka pudelit. Tegelikult ei olnud tootel ega tootjal otsest seost Saaremaa ega saare sümboliks peetava pukktuulikuga.

Idee toetada Saaremaa pukktuulikute taastamist ja luua niiviisi kindlaid seoseid saarega tekkis Altia Eesti juhatusel juba ammu. Kui aga otsus oli tehtud ja projekt „Tuulikud korda!” käima lükatud, omistasid saarlased Altia Eesti AS-ile ootamatult saare sohkija tiitli. Altia Eesti võttis väljakutse väärikalt vastu ning alustas planeeritud „Tuulikud korda“ kampaaniat eesmärgiga toetada Saaremaa eluolu ja tuulikute taastamist, aidata kaasa tuulikumeistri ameti säilimisele ja senisest tugevamini siduda ettevõtte ja juhtiva kaubamärgi Saaremaaga.

Hetkel on Altia Eesti taastamas juba neljandat Saaremaa tuulikut, projekti edenedes hakkasid saarlaste südamed sulama ja suhtumine Altiasse muutus palju positiivsemaks.

Vastutustundliku ettevõtluse preemia

Lastele suunatud Kuusakoski keskkonnakampaania “Küünlaümbriste jaht”

Teostaja: Hamburg ja Partnerid

Kuusakoski AS on Eesti suurim vanametallikäitleja. Edukalt jäätmevaldkonnas tegutseva ettevõttena soovis Kuusakoski oma konkurentidest positiivselt eristumiseks korraldada kooliõpilastele suunatud keskkonnakampaania.

Kampaania eesmärgid:

tõsta noorema astme kooliõpilaste teadlikkust taaskasutuse ja jäätmekäitluse vallas;
propageerida noorema astme kooliõpilaste seas keskkonnasäästliku käitumist;
toetada Kuusakoski kui keskkonnasõbraliku ja vastutustundliku ettevõtte mainet.

Kampaania kuulutati välja novembris 2013 ja see kulmineerus märtsis 2014 võitjate autasustamisega. Kampaanias osalejate hulk ja tulemused ületasid kõik ootused. Kolm kuud kestnud kampaania käigus kogusid 3699 õpilast üle terve Eesti kokku 766 255 küünlaümbrist, mille kogukaaluks fikseeriti rohkem kui 1 tonn. Kampaania leidis massimeedias kajastust ligi 70 korral (teles ja raadios, üleriigilistes ja piirkondlikes ajalehtedes, online-kanalites).

Lansseerimise preemia

Kosmos IMAX lansseerimine

Teostaja: PR Concept

Kuna kinoturg on suhteliselt küllastunud, tuleb läbi viia ulatuslik, nähtav ja eriline PR projekt, tagamaks kinole kindel koht Eesti kinomaastikul. Eesmärgiks on kasvatada Kosmose kino maine ihaldusväärseks kinoks, kus veeta oma vaba aega.

Kuna uued omanikud ei ole kohalikud elanikud ning ei valda eesti keelt, tuli valida küllaltki ettevaatlik ja mitte jõuline strateegia. Arvestades, et hoone on tallinlastele märgilise tähtsusega, tuli lähtuda ka sellest. Samas eeldab tehnika viimane sõna innovaatilist lähenemist, mis tekitaks külastajas ootusärevuse uue kino vastu.

Lähtusime põhimõttest “Alati oma aja parim!” Valisime sobivad kõneisikud, töötades paralleelselt Eesti ja Vene meediaga erineva nurga alt. Lisaks traditsioonilisega meediasuhetele lõime Kosmos IMAXile kontod populaarsetel sotsiaalmeediaplatvormidel (Facebook, Instagram, Foursquare, Twitter, youtube) ja alustasime seeläbi kinole noortepärase ja innovatiivse kuvandi loomist.

Renoveerimistööde perioodil kommunikeerisime avatava kino kvaliteetset toestust
Tutvustasime IMAX tehnoloogiat ning helisüsteeme.
Esitlesime kino omanikku ja tema tausta varasemast filmindusega seotud tegevusest.
Tutvustasime kino juhti, tema sai kõneisikuks eesti meedias.
Meedia ja inimeste paremaks kaasamiseks korraldasime kahele saalile nime leidmise konkursi, kus kõik said osaleda. Laekus sadu variante ja võitjad said auhinnaks tasuta aastase pääsme kinno.
Avagala oli korraldatud kosmilises stiilis ja jälgitud punase vaiba kontseptsiooni
Ajaloolise järjepidevuse esiletoomiseks ja rõhutamiseks kaasasime kõneisikuna ja nö avaliku esitlusnäona kampaaniasse Kosmose kino esimese töötaja Guno Kaljula, kes koos Tatianaga avas ka pidulikult kino.
Enne avamist korraldasime tutvustava pressikonverentsi, kus osales enam kui 70 ajakirjanikku.
Seltskonnameedia oli palutud osalema avamisgalale, kuhu kutsusime eesti filmimaailma võtmeisikud, et positsioneerida Kosmos filmikaardile.
Kinomaja renoveerimise tulemust kommunikeerisime eraldi fookusega disaini ja sisekujundusmeediale, mille tulemusena ilmusid mahukad ülevaateartiklid ajakirjades.
Avamisjärgses kommunikatsioonis sai esile tuua sõnumilist lahendust “Vaikuse toa” avamisel, kus vastasime heliskandaalile ootamatult ja uudselt. See jätkas juba loodud kuvandit ja kinnitas kino nooruslikkus, leidlikkust ja innovaatilisust sihtrühmade silmis.

Artiklid olid selgitavad ja ulatuslikud, mis aitas kasvatada legendi kinomaja väärikusest ja tõi esile IMAX tehnoloogia erilisuse ja innovaatilisuse. Lisaks heale kinokülastustele (jaanuaris 24 000) on kinomaja muutunud atraktiivseks ürituste korraldamise kohaks.

Meediakajastuste arv: ca 180 , kontakte ca 3,8 miljonit.

Eripreemia leidlikkuse ja tehnilise teostuse eest

ETV saatejuhtide vahetus

Teostaja: Eesti Rahvusringhääling

Saatejuhtide vahetus oli ETV 2014. aasta sügishooaja avakampaania. Projekt hõlmas peaaegu kogu septembrikuud 2014. Vaatajad said võimaluse pöörata ETV pea peale – üheksa saadet ja 11 saatejuhti vahetasid omavahel rollid.

Milline saatejuht saab millise saate, said otsustada vaatajad, kes said oma valiku teha ETV kodulehel veebimängus. Valitud saadete ja saatejuhtide kombinatsioon veebimängus oli omakorda sotsiaalmeedias lihtsasti jagatav.

Kampaania kandev roll oli meediakajastustel erameedias ja ERRi enda kanalites, sh sotsiaalmeedias. Kampaaniale loodi julge ja glamuurne visuaalne nägu. Projekt jagati etappideks ja avalikkust hoiti pidevalt erinevate etappidega kursis läbi uudiste, intervjuude ja videote.

Kampaania tulemusel saavutas ETV parima septembrikuu osakaalu vaatamisajas viimase 8 aasta jooksul, sai ohtralt kajastust kõigis meediaväljaannetes, värskendas ETV pisut konservatiivset kuvandit ning tekitas organisatsioonisiseselt uut energiat ja elevust.

Kommunikatsiooniajakirja “Kaja” eripreemia

EMT ja Elioni ettevõtete liitmise sisekommunikatsiooniprojekt

Teostaja: Eesti Telekom

2014. aasta alguses hakati viima EMT-d ja Elioni ühise juhtimise alla. Tegu oli kahe suurettevõtte liitmisega, mis puudutas kokku 2100 inimest, nende tööd, töökorraldust ja töökeskkonda. Ühinemise kui projekti kõrval tuli juhtida ka inimesi ja nende toimetulekut muutusega. Nii koostasime ja viisime kommunikatsiooni ja personalimeeskonnaga aasta jooksul ellu muudatuste juhtimise sisekommunikatsioonistrateegia ja tegevuskava.

Strateegia aluseks võtsime Elizabeth Kubler-Rossi muutuste kõvera, mille järgi käivitub muutuste protsessis inimese peas omalaadne leinamudel ning muutustega toimetulek on võrreldav psühholoogilise kriisiga, kus üleminekuaeg võib avada uusi arenguvõimalusi, kuid muutuda ka aastate pikkuseks sumbunud valuks.

Ettevõtete liitmisega kaasnes palju hirmu, negatiivseid müüte teise ettevõtte kohta, madalat usaldust uute juhtide ja kolleegide vastu, konfliktset meie-teie vastandamist, mõlemapoolset „meie ettevõte võetakse üle“ tunnet ning vähest usku ühisettevõttesse.

Meie eesmärk oli panna inimesed ühisettevõttes kiiremini ja valutumalt koos toimima ja töötama. Nägime kommunikatsioonil olulist rolli, et leevendada üleminekuprotsessist tulenevat ebamugavust ja segadust. Üheks olulisemaks aspektiks oli usalduse tekitamine uute juhtide ja kolleegide vastu, EMT ja Elioni inimeste ühisosa tekkele kaasaaitamine ning vastandumise vähendamine. Samuti soovisime kommunikatsiooniga maandada konfliktset ja närvilist õhkkonda (ja selle võimalikku jõudmist avalikkuseni) ning kujundada uue ettevõtte sisekultuur.

Selle teostamiseks võtsime kasutusele mitmeid uusi kommunikatsioonikanaleid (oma telesaade, oma kanal nutiTV-s, infopäevade online ülekanded kõikide töötajate arvutitesse, inimkeeles korporatiivne kanal – siseleht) ja erinevaid formaate, et jõuda ka keeruliste sõnumite ja aegade keskel sihtrühmani ning neid kõnetada.

Oluliseks võtmesõnaks oli töötajate aktiivne kaasamine. Kaasasime töötajaid uute teenuste beetatestidesse, kasutasime „parimat mitteametlikku integratsiooniprojekti“ ehk töötajate ühisbändi CableWaves üritustel ja sisekommunikatsiooniprojektides, ehitasime oma talentidele üles kogu jõulupeo eeskava jne. Tekitasime ühist uhkustunnet – minuTV (televisioon nutiseadmetes) kui kahte ettevõtet ühendava teenuse kasutamine loomaks tunnet ühisest organisatsioonist ja tekitamaks uhkust just ühiste, mitte varasemate eraldi saavutuste üle.

Ligi aasta pärast EMT ja Elioni ühisettevõtte loomist on tulemused väga head. Suuremad sisemised kriisikolded said maandatud ja täna räägitakse nii äris kui olmes „meie ettevõttest“. 2014. aasta lõpus läbiviidud töötajate rahulolu- ja pühendumusuuringu tulemusel on inimesed on praegu Telekomis sama rahul kui olid aasta tagasi (oma töötajate pühendumusindeks on 84%).

Suhtekorralduse auhinna konkurss

Eesti Suhtekorraldajate Liit korraldab Suhtekorralduse auhinna konkurssi eesmärgiga selgitada välja aasta parimad suhtekorralduse alased projektid ja kampaaniad ning tunnustada seeläbi nende tegijaid.

Esimene suhtekorralduse auhind anti Eestis välja 2000. aastal ja selle pälvis Geenivaramu projekt. Järgmisel, 2001. aasta pälvis tunnustuse koolipiimaprogrammi teavituskampaania “Piimanina”. Mõlemaid neid, nagu ka väga paljusid järgnevate aastate laureaate, teatakse tänaseni. Seega on Eesti Suhtekorraldajate Liidu initsiatiivi peetaval auhinnakonkursil veel üks tähtis ülesanne kanda: jäädvustada ajalukku Eesti professionaalse suhtekorralduse olulisemad saavutused.

Suhtekorralduse Auhind 2014 konkursitöid hindas žürii koosseisus Aive Hiiepuu, Aleksandra Moorast, Aune Past, Heikki Sal-Saller, Margus Mets, Krista Must, Kristel Abel, Tiiu Taur, Ingrid Mühling, Evelin Allas, Jüri Paltser ja Jekaterina Eilart.

Eesti Suhtekorraldajate Liit

Eesti Suhtekorraldajate Liit on 1996. aastal asutatud erialaliit, mis koondab ainsa organisatsioonina Eestis suhtekorralduse alal töötavaid inimesi. Liitu kuulub 90 suhtekorraldaja, kes töötavad nii avalikus sektoris, äriettevõtetes, mittetulundusorganisatsioonides kui ka suhtekorraldusettevõtetes.

Selgusid Suhtekorralduse Auhind 2014 võitjad