EPRA ürituste eesmärk pole pelgalt harida ja arutleda, vaid täita veel üks tühimik – anda Eesti kommunikatsiooniprofessionaalidele nii era ja avalikus sektoris kui ka agentuuridest võimalus tulla regulaarselt kokku ja omavahel suhelda.

15128958_10154667249420275_2826473792422574056_o

Koroona-aastal 2020. korraldas EPRA järgmisi tegevusi. Lisaks vahendasime erialast infot (konverentside sooduspakkumised, webinarid, auhinnakonkursid) listis ja liidu sotsiaalmeedia kanalites.

Jaanuar

EPRA kuulutas välja KOMMUNIKATSIOONITEGU 2019 konkursi era-, avaliku- ja kolmanda sektori organisatsioonidele. Konkursile olid oodatud tööd kõigist kommunikatsioonivaldkondadest ning nii suurema kui ka väiksema mahuga kampaaniaid ja projekte, mis on ellu viidud 2019. aasta jooksul.

Veebruar

5.veebruaril toimus EPRA külaskäik rahvusvahelise haardega start-up ettevõttesse Veriff  Tallinnas. Veriffi kommunikatsioonijuht ja EPRA liige Karita Sall rääkis start-upi globaalse kommunikatsiooni väljakutsetest, aga ka sellest, kuidas idufirma igapäevatöö erineb küpses ettevõttes või kommunikatsiooniagentuuris töötamisest.Veriff tegeleb isikusamasuse tuvastamisega, kaitstes nii ettevõtteid kui nende kliente identiteedipettuste eest. Isikusamasust tuvastatakse automaatselt tehisintellekti abil analüüsides tuhandeid tehnoloogilisi ja käitumuslikke näitajaid. 2019. aasta algul valisid Eesti äriinglid Veriffi aasta start-upiks ning 2019. aastal oli Veriff Eesti kõige kiiremimi kasvav ettevõte. Viimase aastaga kasvas Veriffi meeskond 5 korda ja tänaseks töötab ettevõtte Tallinna, Tartu ja New Yorgi kontorites kokku üle 300 inimese. Veriffi kliendid tegutsevad finants-, jagamismajanduse ja e-kaubanduse valdkonnas Berliinis, Londonis, New Yorgis, San Franciscos, Viinis ja teistes linnades.

18. veebruaril toimus Tallinna Ülikoolis Eesti kommunikatsioonivaldkonna auhinnakonkursi Kommunikatsioonitegu 2019 finalistide esitlus. Finaalis võistlevad omavahel 11 kommunikatsiooniprojekti aastast 2019, mida on konkursile esitanud nii avaliku, era kui ka kolmanda sektori organisatsioonid:

  • Algus loeb. Anneta haridusele! (Swedbank, Heateo Sihtasutus)
  • Fotografiska avamine (Fotografiska Tallinn, Miltton New Nordics)
  • XXVII laulu- ja XX tantsupidu „Minu arm“ ehk Eesti kõige suurema avaliku sündmuse kommunikatsioon (Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus, Miltton New Nordics)
  • Tiskreoja (KPMS)
  • Teistmoodi Paldiski (Paldiski Ettevõtjate Liit, Tallinna Sadam, Alexela, Past ja Partnerid)
  • Parim ilutulestik on ärajäänud ilutulestik (Haapsalu Tarbijate Ühistu)
  • Neste MY lansseerimine (Neste Eesti, Corpore, Tank)
  • Stockmanni „Plastiku rõõmsad peied“ (Stockmann, Angels, Akkadian)
  • Omniva töötajate tunnustusprojekt „Ühendades tähti“ (Omniva, teostajad Omniva, Jolos, Division)
  • Kodanikuteaduse kampaania „Eesti otsib nurmenukke“ (SA Eestimaa Looduse Fond, Tartu Ülikool, Teeme Ära talgupäev, Fraktal)
  • Kodanikualgatus Pikema Sõpruse Päev (Taevas Oglvy, Agenda PR, Delfi Grupp, Octa Mainor Ülemiste, Haigekassa, Tartu Ülikooli Kliinikumi Meestekliinik, Synlab, Qvalitas, Amare Luna, Meedikum, Tervise Arengu Instituut, Tallinna Sadam, Roche, Hansabuss, Avantirent, Ragn-Sells, Toyota, Pirita Jahtklubi Restoran, Impact 80/20)

Märts

4. märtsil kuulutati Passwordi galal välja Kommunikatsioonitegu 2019 auhinnakonkursi võitjad.

Kommunikatsioonitegu 2019 auhinnakonkursi võitis avaliku sektori kategoorias XXVI laulu- ja XX tantsupidu „Minu arm“ ning erasektori kategoorias Fotografiska avamine. Konkursi kodanikualgatuse auhinna pälvis meeste terviseteadlikkusele suunatud kampaania „Pikema sõpruse päev“ ja sisekommunikatsiooni auhinna Omniva töötajate tunnustusprojekt „Ühendades tähti“.

Eesti Kommunikatsioonijuhtide Liit viib  auhinnakonkurssi läbi 20. korda ning lisaks žürii poolt välja kuulutatud võitjatele said 13 finalisti hulgast anda veel ühe auhinna Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi tudengid.

„Tudengite favoriidiks osutus konkursi üks võidutöödest – Fotografiska avamine, mis jääb 2019. aastast meelde sündmusena, mis oli õigel ajal õiges kohas ja kõnetas Eesti avalikkust intrigeerivate sõnumitega,“ ütles konkursi žürii esimees Margus Mets.

Margus Metsa sõnul peegeldab tänavune konkurss seda, et kommunikatsioonivaldkonnas väga heade tulemuste saavutamine ei olnud juba 2019. aastal võimalik kitsa valdkonna spetsialistil üksinda tegutsedes. „Seekordne konkurss näitas, et eduka kommunikatsiooni tunnuseks on kommunikatsioonijuhi ekspertteadmised projekti sisust, turunduselt ja teistelt lähedastelt valdkondadelt tööriistade laenamine, lai koostöövõrgustik ning heade spetsialistide omavaheline koostööd võrgustiku sees. Meie tänased auhinnatavad on sektorile inspiratsiooniks ja ilmselt kujundavad trende ka järgmisel aastal.“

Kommunikatsioonitegu 2019 konkurssi hindas žürii koosseisus  Aive Hiiepuu, Annela Laaneots, Aune Past, Indrek Raudjalg, Krista Must, Margus Mets, Gea Otsa, Kadi Kenk,  Mattias Kaiv ning Hando Sinisalu. Žürii hindas konkursil osalevate tööde puhul nende eesmärgipärast tulemuslikkust, leidlikkust, lahenduse uudsust Eestis, mõju kommunikatsioonisektorile ning vastavus suhtekorralduse headele tavadele.

Aprill

8. aprillil toimus EPRA webinar „Kas Eesti kommunikatsioonikogukond saab riiki aidata?“ Webinaril küsime riigi käest: kas, millega ja kuidas saaks Eesti kommunikatsioonikogukond riigile appi tulla? Riigikantselei strateegilise kommunikatsiooni juht Hannes Krause andis ülevaate, kuidas on täna riigi kommunikatsioon korraldatud, millist lisaressurssi riik vajab vabatahtlike näol ja kuidas oma abi pakkuda. Samuti vastas Hannes Krause osalejate küsimustele.

16. aprillil toimus EPRA webinar „Kriisikommunikatsioonist. Oled sa ikka kindel, et saad aru, mis toimub?“ Kommunikatsiooniekspert Raul Rebane analüüsis kriisikommunikatsiooni ning vastas küsimustele.

24. aprillil toimus EPRA webinar „Kriisikommunikatsioon Pandora õppuse näitel“. Mart Soonik rääkis 2006. aastal Eestis läbi mängitud stsenaariumist, kuidas end läheneva pandeemia eest kaitsta ja mida sellest õpiti.

Juuni

17. juunil kell 17.00 toimus Eesti Kommunikatsioonijuhtide Liidu (EPRA) tegevushooaega kokkuvõttev sündmus:

1. EPRA üldkoosolek, mille ainuke päevakorrapunkt on MTÜ 2019. aasta aastaaruande kinnitamine
2. Eesti juhtivate kommunikatsioonspetsidearutelupaneel „Winter is coming? Mida on oodata ja kuidas teeme oma tööd sügis-talvel 2020“,
3. tutvumine koroonakriisis sündinud uue aja sündmusformaadi – virtuaalkonverentsilahendusega. Saime vaadata ja kuulata, milleks on tulevikuski hea koroonakriisi tõttu Kultuurikatlasse üles pandud virtuaalkonverentsilahendus (mille abil nüüd ka EPRA ürituse korraldame). Füüsilise ja digitaalse ürituse hübriidi pakkuva lahenduse sünnist ja sihtidest räägivad Annika Arras Miltton’ist ja Lehari Kaustel Royal Experience’ist.

Oktoober

EPRA kuulutas välja EPRA aastaauhinna kandidaadi valimise.  Auhinnale esitatav kandidaat võib, ent ei pea töötama kommunikatsioonivaldkonnas, kuid tema tegevused ja avalikud esinemised peavad Eesti ühiskonnas olema laialdast kõlapinda pälvinud. Julgustame kõiki  2020. aastat kokku võttes üles seadma kandidaate, kelle professionaalne töö või ühiskondlik tegevus kommunikatsioonivaldkonnas on olnud silmapaistev ja selle  mõju märgatav.

November

3. novembril toimus EPRA webinar „Koroonakommunikatsioon ja probleemide lahendamise kogemus Soome ja Rootsi näitel“. Võtsime uuesti vaatluse alla koroonakommunikatsiooni ja probleemide lahendamise, kuid seekord Soome ja Rootsi näitel. Sõna said naaberriikides elavad ja töötavad kolleegid Päivi Tampere (Hybrid CoE kommunikatsioonijuht) ja Pille Pruulmann-Vengerfeldt (Malmö Ülikooli meedia ja kommunikatsiooniprofessor).

6. novembril toimus EPRA külaskäik Õhtulehte. Õhtulehe peatoimetaja Martin Šmutov tutvustas Eesti suurima tabloidi valmimise köögipoolt ja saime otseallikast teada, kuidas Martin koos oma meeskonnaga on viimase kolme aastaga suutnud Õhtulehes tõelise turn-around’i korraldada.

27. novembril toimus EPRA webinar „Sisuturunduse olevik ja tulevik“. Webinaril arutasime nii must-valgete seisukohtade kui nende vahele jäävate halli varjundite üle koos Äripäeva turundusportaali Best Marketing International juhi Hando Sinisalu ning meediaõppejõu, -kriitiku ning Õhtulehe endise peatoimetaja Väino Koorbergiga.

Detsember

EPRA aastaauhinna pälvisid Eesti meditsiinitöötajad

Eesti Kommunikatsioonijuhtide Liit kuulutas kommunikatsiooni aastaauhinna laureaadiks Eesti meditsiinitöötajad, sest arstid, õed ja hooldajad on koroonakriisi tingimustes lisaks oma põhitöö tegemisele kandnud esmatähtsat rolli ühiskonna objektiivsel teavitamisel, hirmude maandamisel ja meid ümbritseva reaalsuse teaduspõhisel seletamisel nii meedias kui kõigile oma patsientidele ja hoolealustele individuaalselt.

„Meie meditsiinisektor on viimase aastaga kindlasti varasemast avatumaks muutunud ja ühiskonnas pildile tulnud. Ja see protsess jätkub. Kui pisut utreerida, siis tänavu pidid Eesti arstid paljudele konspiratsiooniteoreetikutele selgeks tegema, miks ja kuidas käsi pesta või maski kanda, 2021. aastal keskendub aga nende selgitustöö rahvatervise seisukohalt veelgi olulisemale vaktsineerimisteemale.“

Metsa sõnul tõi koroonakriis ja meditsiinitöötajate roll selle lahendamises ilmekalt välja ka mitmete poliitikute ja kõrgemate riigiametnike nõrkuse avalikkusega suhtluses ja oma tegevuse ning otsuste selgitamisel. „Koroonakriisis jätsid mitmed ministrid ja parlamendipoliitikud kasutamata võimaluse vait olla. Selgeks sai ka see, et kõrgemate riigiametnike valikukomisjon ning Riigikantselei tippjuhtide kompetentsikeskus peaks edaspidi suuremat tähelepanu pöörama meie avaliku sektori tippjuhtide avaliku esinemise ja meediasuhete alaste oskuste täiendamisele. Riikliku kriisikommunikatsiooni päästis kevadel krahhist praktiseeriva arsti dr Popovi asumine teema eestkõnelejaks.”

Kevadise koroonakriisi käigus Eesti arstkonna ja meditsiinisüsteemi eestkõnelejaks tõusnud Arkadi Popovi kiire tähelend avaliku esinejana kinnitas Margus Metsa sõnul veelkord, et  tähendusrikkaks ja efektiivseks kommunikeerimiseks ei piisa esineja tiitlist ega “jutu lobedusest”, vaid peab ka teadma, millest räägid ning omama erialase tööga välja teenitud autoriteeti. „Kriisikommunikatsiooni juures ei ole nii, et andis jumal ameti, annab ka mõistuse – lisaks pädevusele tähtsustuvad eriliselt ka kommunikaatori isikuomadused ja see, et tema stiil peab vastama auditooriumi ootustele. On kahetsusväärne, et mitmed Eesti juhtpoliitikud ei suutnud koroonakriisi tingimustes enamust neist nõuetest täita, kuid ronisid ikka järjekindlalt püünele tehes karuteene kogu kriisijuhtimisprotsessile.“