I Üldsätted

1.1. Mittetulundusühingu ( edaspidi Liit ) nimi on: Eesti Suhtekorraldajate Liit.

1.2. Liidu asukoht on: Eesti Vabariik, Tallinn.

1.3. Liit on avalikkussuhete, suhtekorralduse ja teabelevi alal töötavaid ja tegutsevaid isikuid ühendav vabatahtlik mittetulunduslik ühendus, mis juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, muudest õigusaktidest ning käesolevast põhikirjast.

1.4. Liidu eesmärgiks on avalikkussuhete korraldamise kui eriala arendamine Eestis, suhtekorralduse eetika normide väljatöötamine ja suhtekorraldusega seotud isikute omavahelise kommunikatsiooni arendamine ja edendamine.

1.5. Liit on eraõiguslik juriidiline isik. Tal on õigus teostada kõiki tema tegevuseks vajalike õigustoiminguid, mis ei ole vastuolus seaduse või põhikirjaga.

II Liidu liikmed

2.1. Liikmeks vastuvõtmine

2.1.1 Liidu liikmeks võivad olla vähemalt 21 aasta vanused füüsilised isikud ning juriidilised isikud, kes soovivad osaleda Liidu tegevuses ning eesmärkide saavutamises.

2.1.2 Füüsilisest isikust liikmeks astuda soovija peab esitama kirjaliku sooviavalduse Liidu juhatusele liikmeks võtmise kohta.

2.1.3 Juriidilisest isikust liikmeks astuda soovija peab esitama pädeva organi otsuse Liidu liikmeks astumise soovi kohta ning juriidilise isiku nimel tegutsema volitatud isiku avalduse Liidu juhatusele.

2.1.4 Liikmeks vastuvõtu otsustab Liidu juhatus, kui põhikirjas ei ole sätestatud teisiti. Kui juhatus keeldub sooviavaldajat liikmeks vastu võtmast, võib sooviavaldaja nõuda, et tema liikmeks vastuvõtmise otsustab üldkoosolek.

2.1.5 Liidul võivad olla auliikmed. Auliikmed nimetab üldkoosolek juhatuse ettepanekul ning nendeks võivad olla isikud, kellel on erilised teened Liidu suhtes. Auliikme staatus sätestatakse üldkoosoleku poolt kinnitatud auliikme statuudis.

2.2. Liikme õigused

2.2. Liidu liikmel on õigus:

1) osaleda Liidu tegevuses kooskõlas tema eesmärkide ja ülesannetega;

2) esitada Liidu organitele ettepanekuid Liidu töö parandamiseks ja arupärimisi Liidu tegevust puudutavate küsimuste kohta;

3) osaleda Liidu liikmete üldkoosolekul ja esitada seal ettepanekuid ja parandusi Liidu töö parandamiseks ja täiustamiseks;

4) valida Liidu juht- ja kontrollorganeid;

5) olla valitud Liidu juht- ja kontrollorganitesse;

6) tutvuda üldkoosoleku poolt kehtestatud korras Liidu dokumentatsiooniga;

7) Liidust välja astuda.

2.3. Liikme kohustused

2.3.1 Liidu liige on kohustatud:

1) tundma ja täitma käesoleva põhikirja nõudeid ja Liidu juhtorganite otsuseid ka oma eriarvamuste korral;

2) tasuma üldkoosoleku poolt kindlaksmääratud korras ja suuruses sisseastumis- ja liikmemakse;

3) osalema Liidu huvide esindamisel ja kaitsmisel;

4) hoidma ja säästlikult kasutama Liidu vara ning osalema selle hooldamisel ja korrastamisel;

5) osalema aktiivselt Liidu tegevuses;

6) järgima Liidu poolt aktsepteeritud eetikanorme.

2.3.2 Sisseastumismaksu ja liikmemaksu suurus, samuti selle tasumise kord määratakse üldkoosoleku otsusega. Auliikmed on liikme- ja sisseastumismaksetest vabastatud.

2.4. Liikmeks oleku peatamine

Liidu liikmel on õigus taotleda Liidu liikmeks olemise peatamist kuni kaheks aastaks juhatusele esitatava kirjaliku avalduse alusel. Liidu liikme sellekohase avalduse peab juhatus läbi vaatama 30 päeva jooksul avalduse esitamisest. Liidu liikmeks oleku peatamine loetakse kehtivaks alates sellekohase otsuse vastuvõtmise päevast juhatuse poolt.

2.5. Liikme väljaastumine

Liidu liikmel on õigus Liidust välja astuda juhatusele esitatava kirjaliku avalduse alusel. Liidu liikme sellekohase avalduse peab juhatus läbi vaatama 30 päeva jooksul avalduse esitamisest. Liidu liige loetakse lahkunuks alates sellekohase otsuse vastuvõtmise päevast juhatuse poolt.

2.6.  Liikme väljaarvamine

Liidu poolt aktsepteeritud eetikanormide rikkumisel Liidu liikme poolt võib Liidu juhatus olenevalt rikkumise raskusest teha Liidu liikmele noomituse või ta välja arvata Liidu liikmete hulgast. Samuti võib Liidu liikme Liidust juhatuse otsusega välja arvata põhisätete täitmata jätmise, Liidu olulisel määral kahjustamise tõttu või kui Liidu liige pole tasunud liikmemaksu juhatuse kinnitatud tähtajaks. Juhatuse poolt tehtud väljaarvamise otsuse peale võib Liidu liige edasi kaevata üldkoosolekule 1 kuu jooksul otsuse tegemise päevast arvates.

2.7. Liikmelisuse lõpetamise tagajärjed

Liidust välja arvatud või välja astunud liikmele sisseastumismaksu ja liikmemakse ei tagastata. Kui liikmelisus lõpeb majandusaasta kestel, peab liikmemaksu tasuma kogu majandusaasta eest. Isikul, kelle liikmelisus Liidus on lõppenud, ei ole õigusi Liidu varale.

III Liidu juhtimine

3.1. Üldkoosolek

3.1.1. Liidu kõrgeimaks organiks on tema liikmete üldkoosolek. Üldkoosolekud on korralised ja erakorralised. Korraline üldkoosolek möödunud majandusaasta aruande läbivaatamiseks ja kinnitamiseks kutsutakse kokku juhatuse määratud tähtajal hiljemalt ühe aasta möödudes eelmisest korralisest üldkoosolekust.

Kirjalik teade üldkoosoleku kokkukutsumise kohta saadetakse kõigile liikmetele vähemalt 14 päeva enne üldkoosoleku toimumist, lisades üldkoosoleku päevakorra. Üldkoosolekule võib kooskõlastatult juhatusega kutsuda isikuid väljastpoolt Liidu liikmeskonda.

3.1.2. Juhatus peab erakorralise üldkoosoleku kokku kutsuma ka siis kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 Liidu liikmetest, revident või audiitor, samuti muudel seaduses ettenähtud juhtudel.

Juhatus on kohustatud erakorralise üldkoosoleku kokku kutsuma ühe kuu jooksul vastava taotluse saamise päevast arvestades. Teade erakorralise üldkoosoleku toimumise kohta saadetakse liikmetele vähemalt 7 päeva enne üldkoosoleku toimumist.

3.1.3. Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui selles osaleb või on esindatud üle pole liikmetest.

3.1.4. Kui üldkoosolek ei ole põhikirja punktis 3.1.3. sätestatu kohaselt pädev otsuseid vastu võtma, kutsub juhatus kolme nädala jooksul kokku uue üldkoosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata üldkoosolekul osalenud või esindatud liikmete arvust, kuid üksnes juhul, kui üldkoosolekul osaleb või on esindatud vähemalt kaks liiget.

3.1.5. Kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik Liidu liikmed.

3.1.6. Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid kõigis küsimustes, ka neis küsimustes, mis ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud.

3.1.7. Üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada Liidu liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Esindajaks võib olla ainult teine Liidu liige. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud Liidu liikmetest või nende esindajatest, kui põhikirjas või seaduses ei ole sätestatud teisiti.

3.1.8. Liidu tegevuse eesmärgi muutmiseks on vajalik kõigi Liidu liikmete nõusolek. Üldkoosolekul mitteosalenud liikmete nõusolek peab olema esitatud kirjalikult.

3.1.9. Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik Liidu liikmed.

3.1.10. Igal Liidu liikmel on üks hääl. Liige ei või hääletada, kui Liit otsustab temaga või temaga võrdselt majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemisest või temaga kohtuvaidluse alustamisest või lõpetamisest.

3.1.11. Liidu liikme teistest erineva õiguse lõpetamiseks või muutmiseks, samuti talle teistest erineva kohustuse panemiseks peab olema selle liikme nõusolek.

3.1.12. Liidu liige, kes on ka juhatuse liige, ei või hääletada Liidu majandusaasta aruande kinnitamise otsustamisel. Liige, kes on ka juhatuse või muu organi liige, ei või hääletada Liidu poolt tema vastu nõude esitamise otsustamisel. Käesolevas punktis nimetatud Liidu liikmete hääli ei arvestata esindatuse määramisel.

3.1.13. Liidu põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest.

3.1.14. Üldkoosoleku pädevusse kuulub:

1) põhikirja kinnitamine;

2) juhatuse suuruse määramine ja liikmete valimine;

3) revisjoni või audiitorkontrolli määramine;

4) Liidu sisseastumis- ja liikmemaksu suuruse kindlaksmääramine, nende tasumise korra kindlaksmääramine;

5) Liidu majandusaasta aruande kinnitamine;

6) tuleva aasta eelarve ja tegevuskava kinnitamine;

7) auliikmete nimetamine;

8) juhatuse liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõuete esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes Liidu esindaja määramine;

9) Liidu tegevuse lõpetamise, ühinemise ja jagunemise küsimuste otsustamine;

10) muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.

3.1.15 Üldkoosoleku avab juhatuse esimees või kollegiaalse juhtimise korral juhatuse volitusel juhatuse liige. Seejärel valitakse koosoleku juhataja ja protokollija. Üldkoosoleku käik ja vastuvõetud otsused fikseeritakse kirjalikult koosoleku protokollis. Otsuse protokollikandmisel, fikseeritakse, millise häälte arvuga nad vastu võeti ja milliseid lahkarvamusi esitati. Kirjalikult esitatud lahkarvamused lisatakse protokollile. Protokolli õigust kinnitavad oma allkirjaga üldkoosoleku juhataja ja protokollija.

3.2. Juhatus

3.2.1. Liidu juhatus on Liitu esindav ja juhtiv organ, mille liikmed valitakse üldkoosoleku poolt kaheks aastaks. Lubatud on juhatuse liikmete korduv valimine.

3.2.2 Juhatuse liikmeid võib üldkoosoleku otsusega ametist tagandada enne ametiaja lõppu.

3.2.3 Juhatusel võib olla üks liige (juhataja) või mitu liiget vastavalt üldkoosoleku otsusele. Juhatuse liikmed korraldavad liidu tegevust kollegiaalsetel alustel või valivad endi hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust. Vajadusel võivad juhatuse liikmed valida lisaks esimehele ka aseesimehe.

3.2.4. Liidu juhatus:

1) korraldab ja juhib Liidu igapäevast tegevust, tagab üldkoosoleku otsuste täitmise;

2) määrab kindlaks palgaliste töötajate tööülesanded (kinnitab ametijuhendid) ja kehtestab töötasustamise korra;

3) otsustab uute liikmete vastuvõtu küsimused, samuti liikmete väljaarvamise ja väljaastumise küsimused, peab liikmete arvestust;

4) otsustab, kas juhib Liidu tegevust kollegiaalselt või valib oma liikmete hulgast juhatuse esimehe, vajaduse korral ka aseesimehe;

5) käib koos vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kvartalis;

6) lahendab muid Liidu tegevusega seotud küsimusi, mis ei kuulu üldkoosoleku ainupädevusse.

3.2.3. Juhatus on otsustusvõimeline kui juhatuse koosolekul osaleb üle poole juhatuse liikmetest. Juhatuse otsuse vastuvõtmiseks on nõutav juhatuse koosolekul osalenud juhatuse liikmete poolt häälteenamus. Kui hääled jagunevad võrdselt, saab otsustavaks seisukoht, mille poolt hääletas juhatuse esimees.

IV Esindusõigus

Kui juhatusel on esimees või ka aseesimees, võivad Liitu esindada kõigis õigustoimingutes juhatuse esimees ja aseesimees eraldi või koos. Kui juhatus korraldab liidu tegevust kollegiaalsetel alustel, võivad juhatuse liikmed Liitu esindada kõigis õigustoimingutes ainult kahekesi koos. Lisaks peab juhatus kollegiaalse juhtimise korral nimetama endi hulgast liikme, kes vastutab Liidu finantsküsimuste eest ning teatama sellest kirjalikult Liidu liikmetele.

V Lõppsätted

5.1. Liidu lõpetamine, ühinemine ja jagunemine toimub seaduse sätestatud aluste ja korras Liidu likvideerijad nimetab likvideerimisotsuse vastu võtnud üldkoosolek, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

5.2 Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist allesjäänud vara jagamisel õigustatud isikud määratakse üldkoosoleku otsusega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Põhikiri on kinnitatud “26” märtsil 2002. a. üldkoosoleku otsusega.